Sandarakk
Sandarakk on nõrgalt kollaka värvusega klaasjas taimne vaik[1]. Seda saadakse küpressiliste sugukonda kuuluvate okaspuude, eelkõige lõunaküpressi (Callitris, nn Austraalia sandarakk) ja sandarakipuu (Tetraclinis articulata, nn Aafrika sandarakk) koorest.
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Kuulub keskmise kõvadusega vaikude hulka. Helekollase värvusega, klaasitaoline mass. Sulamistemperatuur on 145–148 °C. On happeline vaik. Kollastub kiiresti.
Lahustub täiesti eetris, etanoolis, atsetoonis, õlides. Rasvaste õlidega annab tumepunaseid lakke. Sandarakk sarnaneb omadustelt mastiksiga ja seda kasutatakse seguna. Samuti on kasutatud seguna linaseemneõliga, millele viitavad 12.–15. sajandi kirjalikes allikates säilinud retseptid[2].
Sandaraki kuivamisel tekkiv kile on väga tugev ja seda on kasutatud metallide katmiseks.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vaiku kasutatakse lakitööstuses lakkide ja värnitsate valmistamiseks. Õlilakki on kasutatud paberile, etikettidele ja fotodele läike andmiseks[3].
Kasutatakse ka meditsiinis ja farmaatsias[1].'
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 EE 8. köide, 1995.
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. november 2019. Vaadatud 28. novembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. november 2019. Vaadatud 28. novembril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)