Samasooliste abielu Hispaanias

Allikas: Vikipeedia

Samasooliste abielu seadustati Hispaanias 3. juulil 2005.

2004. aastal alustas äsja ametisse valitud sotsiaaldemokraatlik valitsus eesotsas peaminister José Luis Rodríguez Zapateroga kampaaniat samasooliste abielu legaliseerimiseks. Koos abiellumisega pidid samasoolised paarid saama ka lapsendamisõiguse.[1] Pärast pikki debatte võttis Hispaania kahekojaline parlament Cortes Generales 30. juunil 2005 samasooliste abielu võimaldava seadusemuudatuse vastu ja see avaldati ametlikes teadaannetes 2. juulil. Seadusemuudatus jõustus päev hiljem.[2]

Hispaaniast sai Hollandi ja Belgia järel kolmas riik maailmas, mis lubas samasoolistel paaridel abielluda. 17 päevaga ennetasid Hispaania seadusandjad Kanadat.

Seadusemuudatuse heakskiitmine ei möödunud konfliktideta, kuigi seda toetas 66% elanikkonnast.[3] Iseäranis teravalt vastustasid muudatust katoliku kiriku juhid, kritiseerides seda kui abielu tähendust nõrgestavat sammu.[4] Muud ühendused tundsid eelkõige muret homoseksuaalsetele inimestele lapsendamisõiguse andmise pärast.[5] Seadusemuudatuse toetuseks ja vastu korraldatud meeleavaldustel osales tuhandeid inimesi kõikjalt Hispaaniast. Pärast seaduse vastuvõtmist vaidlustas opositsiooniline konservatiivne Rahvapartei seadusemuudatuse Hispaania konstitutsioonikohtus.[6]

Aasta jooksul seaduse jõustumisest abiellus Hispaanias umbes 4500 samasoolist paari.[7] Peatselt pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist kerkis üles ka küsimus, milline on nende abielude õiguslik staatus, kus Hispaania kodanik on abiellunud samasooliste abielu mittetunnustava välisriigi kodanikuga. Justiitsministeeriumi otsuse kohaselt on taolised abielud kehtivad sõltumata sellest, kas konkreetne välisriik tunnistab taolise partnerluse seaduslikkust või mitte.[8] Kui soovitakse Hispaanias abielluda, peab reeglina vähemalt üks partneritest olema Hispaania kodanik. Samas on võimalik abielluda ka kahel välisriigi kodanikul, eeldusel, et mõlemal neist on Hispaania alaline elamisluba.

Novembris 2011 toimunud parlamendivalimistel saavutas ülekaaluka valimisvõidu konservatiivne Rahvapartei, mille esimees Mariano Rajoy ei varjanud oma vastuseisu samasooliste abieludele, kuid kinnitas, et seadusemuudatuse võimalikust tühistamisest saab rääkida alles pärast konstitutsioonikohtu otsust.[9][10][11] 6. novembril 2012 jättis konstitutsioonikohus seaduse jõusse, selle poolt hääletas 8 ja vastu 3 kohtunikku.[12][13][14] Hispaania justiitsminister Alberto Ruiz-Gallardón teatas, et valitsus lähtub langetatud otsusest ega püüa seadusemuudatust tühistada.[15][16][17]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Samasooliste abielu ja muud tüüpi samasooliste partnerluse õiguslik staatus Euroopas
██ Muud tüüpi partnerlus
██ Registreerimata kooselu
██ Tunnustamata
██ Samasooliste abielu välistab põhiseadus

1990. aastatel ja 2000. aastate alguses hakkasid mitmed Hispaania autonoomsed piirkonnad ja linnad registreerima tsiviilpartnerlussuhteid, mis lubasid kasutada kooselust tulenevaid õiguslikke hüvesid kõigil paaridel, kes polnud ametlikult abielus, sealhulgas ka samasoolistel paaridel. See samm oli esialgu siiski vaid sümboolse tähendusega.[18] Vastavad registrid loodi 12 autonoomses piirkonnas (kokku on Hispaanias 17 autonoomset piirkonda): Kataloonias (1998), Aragónis (1999), Navarras (2000), Valencias, Baleaaridel, Madridis (2001), Astuurias, Andaluusias (2002), Extremaduras, Baskimaal, Kanaari saartel (2003) ja Kantaabrias (2005).[19][20] Mis puudutab lapsendamist, siis Hispaania seadused lubasid isegi üksikutel (vallalistel) inimestel lapsi adopteerida. Nii oli samasoolistel paaridel lapsendamine de facto võimalik, kuid vanema õigused sai ikkagi ainult üks partneritest ja lahkumineku või tema surma korral ei olnud teisel partneril lapse suhtes mingeid õigusi. Samasooliste abielu ei saanud aga autonoomsed piirkonnad ise seadustada, sest 1978. aasta põhiseadus oli määranud abieluküsimused riigi haldusalasse.[21]

30. juunil 2004 teatas justiitsminister Juan Fernando López Aguilar, et Hispaania parlamendi alamkoda Saadikute Kongress oli andnud esialgse heakskiidu valitsuse kavale laiendada abiellumisõigus samasoolistele paaridele. Sellega asuti täitma peaminister José Luis Rodríguez Zapatero lubadust, mille ta andis ametisse vannutamisel.[1] López Aguilar avalikustas ka kaks ettepanekut, mille oli teinud Kataloonia regionaalne valimisliit Convergència i Unió: üks neist andis samasuguse õigusliku staatuse nii eri kui ka samast soost paaride tsiviilabielule, teine lubas transseksuaalidel muuta seaduslikult oma nime ja sugu ka ilma soovahetusoperatsioonita.[22]

Samasooliste abielu käsitleva seaduseelnõu kiitis Hispaania valitsus heaks 1. oktoobril 2004 ja esitas parlamendile.[23] Saadikute Kongress võttis selle vastu 21. aprillil 2005,[24][25] kuid 22. juunil 2005 lükkas opositsioonilise Rahvapartei kontrolli all olnud senat eelnõu tagasi.[26] Eelnõu läks tagasi saadikute kongressi, millel on õigus senati otsused maha hääletada, ja see võeti vastu 30. juunil 2005 toimunud hääletusel, kus eelnõu poolt andis hääle 187, vastu 147 ja puudus 4 saadikut.

Seaduse avaldamisega 2. juulil 2005 ja selle jõustumisega päev hiljem sai Hispaaniast pärast Hollandit ja Belgiat kolmas riik maailmas, mis seadustas samasooliste abielu.[27]

Esimene samasooliste abielu sõlmiti 8 päeva pärast seadusemuudatuse jõustumist. Selle sõlmisid pealinna Madridi Tres Cantose äärelinnas Carlos Baturín ja Emilio Menéndez.[28] Esimene naiste vahel sõlmitud abielu registreeriti Barcelonas 11 päeva hiljem.[29]

Vaatamata neile sammudele võrdse kohtlemise suunas oli seadustes siiski üks auk: lesbide abielust sündinud laste puhul ei käsitletud mittebioloogilist ema õiguslikult lapsevanemana ja ta pidi endiselt läbi tegema pika ning kuluka lapsendamise protsessi.[30] Heteroseksuaalsetel paaridel (abielus või mitte) oli see õigus olemas ja kasuisad võisid naise lapsed omaks tunnistada lapsendamisprotsessi läbimata. 7. novembril 2006 täiendas valitsus kunstliku viljastamise seadust, mis võimaldas nüüd ka lapse bioloogilise ema naissoost partneril saada automaatselt vanemlikud õigused.[31]

Seaduse ratifitseerimisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

30. juunil 2004 justiitsministri välja kuulutatud seaduseelnõud analüüsis Hispaania õigussüsteemi kõrgeim organ Kohtuvõimu Ülemnõukogu.[32] Kuigi ülemnõukogu nõustus, et homoseksuaalsete inimeste senist diskrimineerimist ei saa heaks kiita, oli nõukogu küllaltki kriitiline samasoolistele paaridele abieluõiguse laiendamise ja sellega kaasneva lapsendamisõiguse suhtes. Nõukogu väitel ei tulenenud abieluõiguse laiendamise nõue põhiseadusest ja diskrimineerimise oleks saanud lõpetada ka muude juriidiliste meetmete, näiteks tsiviilpartnerluse laialdasema rakendamise kaudu.[33]

Vaatamata negatiivsele analüüsile esitas valitsus seaduseelnõu 1. oktoobril 2004 Saadikute Kongressile. Kõik parlamendierakonnad peale Rahvapartei ja Kataloonia Demokraatliku Liidu toetasid reformi. 21. aprillil 2005 kiitis Kongress seaduseelnõu heaks, selle poolt hääletas 183, vastu 136 ja puudus 6 saadikut (puudujate seas oli ka 1 Rahvapartei liige).[34] Seaduseelnõu ise oli lühike: see lisas vaid tsiviilkoodeksi 44. artiklile uue lõigu, mis rõhutas, et abielu on samaväärne sõltumata sellest, kas abiellu astuvad inimesed on samast või eri soost.[35]

Põhiseaduse sätete kohaselt esitati Kongressi heaks kiidetud tekst lõplikuks kinnitamiseks, muutmiseks või vetostamiseks senatile. 21. juunil 2005 kutsuti eksperdid senatisse sellel teemal diskuteerima. Arvamused olid erinevad: mõned väitsid, et lapsendamine samasooliste paaride poolt ei avalda lapse arengule mingit mõju, kui siis ehk ainult suurendades sallivust homoseksuaalsuse suhtes.[36] Rahvapartei ekspert, psühhiaater Aquilino Polaino nimetas homoseksuaalsust kõrvalekaldeks ning liigitas selle emotsiooni- ja käitumishäirete alla. Muude palju vaidlusi tekitanud väidete seas tõstis ta esile, et "paljud homoseksuaalid on langenud lapsepõlves vägistamise ohvriks" ning et homoseksuaalid pärinevad reeglina perekondadest, kus isad on "vaenulikud, külmad ja alkoholismiprobleemidega", emad aga poiste suhtes "ülehoolitsevad" ja tüdrukute suhtes "külmad". Mitmed tuntud Rahvapartei liikmed distantseerisid ennast hiljem Polaino väidetest.[37]

Senat vetostas Kongressi esitatud seaduseelnõu. Seda tehti senatis enamuses oleva Rahvapartei ja Kataloonia Demokraatliku Liidu ettepanekul. Veto poolt hääletas 131, vastu 119 ja puudus 2 senaatorit.[38] Eelnõu saadeti tagasi Kongressi. 30. juunil 2005 tühistas Kongress vastavalt põhiseaduses kehtestatud korrale hääletusega senati veto ja kiitis seaduseelnõu lõplikult heaks. Poolt hääletas 187 (teiste seas ka üks Rahvapartei liige, Celia Villalobos), vastu 147 ja puudus 4 saadikut.[2] Hääletus toimus pärast Zapatero ootamatut toetuskõnet parlamendis, milles ta ütles: "Me laiendame oma naabrite, kolleegide, sõprade ja sugulaste võimalusi saada õnnelikuks. Ühtlasi rajame me korralikumat ühiskonda." Opositsioonilise Rahvapartei juhile Mariano Rajoyle ei antud pärast Zapatero pöördumist võimalust vastusõnavõtuks ja ta süüdistas Zapaterot Hispaania ühiskonna lõhestamises.[39]

Kui ajakirjandus küsis Hispaania kuningalt Juan Carlos I, kas ta toetab parlamendis lugemisel olevat seaduseelnõud, siis ta vastas, et ta on Hispaania, mitte Belgia kuningas. Sellega viitas ta Belgia endisele kuningale Baudouinile, kes keeldus allkirjastamast eelnõud, millega seadustati Belgias abort.[40] Kui kuningas poleks seadusele oma toetust andnud, oleks see tähendanud selle vetostamist. Juan Carlos I allkirjastas seaduse numbriga 13/2005 1. juulil 2005. Seadus avaldati Hispaania ametlikes teadaannetes (Boletín Oficial del Estado) 2. juulil ja jõustus 3. juulil 2005.[41] Karlistid ja teised konservatiivid kritiseerisid kuningat seaduse toetamise pärast.

Reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Geiparaad, millega tähistati 2005. aastal samasooliste abielu seadustamist

Aprillis 2005 avaldatud riikliku sotsioloogiliste uuringute keskuse (Centro de Investigaciones Sociológicas) küsitluse tulemuste kohaselt toetas 66% hispaanlasi samasooliste abielu seadustamist.[3] Teine uuring, mille korraldas päev enne seaduse vastuvõtmist uuringufirma Instituto Opina, näitas samasooliste abielule 62,1-protsendilist ja laste adopteerimisele samasooliste paaride poolt 49,1-protsendilist toetust.[42] Sama firma üheksa kuud hiljem korraldatud küsitlus näitas, et 61% elanikkonnast on valitsuse otsusega nõus.[43]

Katoliku kirik väljendas seaduse vastuvõtmise pärast muret. Seda kritiseerisid nii paavst Johannes Paulus II kui ka tema järeltulija Benedictus XVI, pidades seadust pereväärtuseid nõrgestavaks. Paavstliku Perekonna Nõukogu esimees kardinal Alfonso López Trujillo ütles, et kirik kutsub katoliiklasi üles järgima südametunnistusevabadust ja seaduse vastu samme astuma. Ta sõnas, et kõigi elukutsete esindajad, kes on seotud samasooliste abielu seaduse rakendamisega, peaksid sellele vastu seisma isegi siis kui see tähendab neile töökoha kaotust.[44]

Geiõiguste toetajad tõstsid omakorda esile, et kuigi katoliku kirik on ametlikult vastu ka erisooliste inimeste tsiviilabieludele, on kirik selles küsimuses oma vastuseisu väljendanud oluliselt tagasihoidlikumalt. Näiteks ei vastustanud kirik kroonprints Felipe abielu Letizia Ortiziga, kes oli eelnevalt juba ühe tsiviilabielu lahutanud. Vaatamata sellele, et 80% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, ei suutnud kirik eelnõu nurjamiseks piisavat toetust koguda. Sotsioloogide hinnangul on see viimastel aastatel kasvanud kultuuriliberalismi tulemus. Eriti märgatav on see üksikisiku õiguste valdkonnas, kaasa arvatud perekonnaküsimustes, mis traditsiooniliselt on olnud kiriku tugeva mõju all.[45] Ühe uuringu kohaselt on kolm neljandikku hispaanlastest seisukohal, et kiriku hierarhia on kaotanud sideme ühiskondliku tegelikkusega.[46] Täiendavalt võib seda selgitada ka kiriku mõju vähenemisega elanikkonnale pärast katoliku kirikuga lähedalt seotud diktaator Francisco Franco surma ja tema režiimi kokkuvarisemist 1975. aastal.[47]

Peaminister Zapatero vastas kiriku kriitikale:

„Ei abielu ega perekonda kahjusta kahele samast soost inimesele abiellumiseks loa andmine. Pigem on neil kodanikel nüüd võimalus korraldada oma elu vastavuses abielu- ja perekonnanormide ning -nõuetega. Abielu institutsioon ei ole ohus, täpselt vastupidi: see seadus tunnistab ja väärtustab abielu.

Ma olen teadlik, et mõned inimesed ja institutsioonid on põhimõtteliselt selle õigusliku muudatuse vastu ning soovin seetõttu öelda, et nii nagu varasemad abieluseaduse reformid, ei too ka see seadus kaasa halbu tagajärgi; selle ainus tagajärg on inimeste mõttetute kannatuste vältimine. Ühiskond, mis väldib oma kodanike tarbetuid kannatusi, on parem ühiskond.

Igal juhul soovin ma väljendada sügavat austust nende inimeste ja institutsioonide vastu ning paluda neilt samasugust austust kõigi nende vastu, kes selle seaduse heaks kiidavad. Homoseksuaalidelt, kes on aastaid pidanud kannatama väärkohtlemist ja solvanguid, palun ma, et te täiendaksite oma vaprust, mida olete demonstreerinud võitluses kodanikuõiguste eest ka eeskuju andmisega kõigi veendumuste lahkel ja rõõmsameelsel sallimisel.“

– Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero[48]

Samasooliste abielu vastane plakatiga "Abielu = mees ja naine"

19. juunil 2005 toimus seadusemuudatuse vastu meeleavaldus. Rahvapartei ja Hispaania Perekonnafoorumi (Foro Español de la Familia) liikmete ning katoliku piiskoppide juhitud meeleavaldusele kogunes nende hinnangul 1,5 miljonit inimest, kes taunisid rünnakut traditsioonilisele perekonnale. Ametlikel andmetel osales üritusel 166 000 inimest.[49] Kaks nädalat hiljem korraldas Hispaania lesbide, geide ja transseksuaalide ühendus FELGT geiparaadiga samal ajal seadusemuudatuse toetuseks marsi, millel osales korraldajate hinnangul 2 miljonit inimest. Politsei andmetel oli osavõtjaid 97 000.[50][51] Mõlemad marsid toimusid pealinnas Madridis, kus sel ajal oli võimul konservatiivne Rahvapartei.

Hispaania piiskopid väitsid, et valitsus oli abieluõiguse laiendamisega samasoolistele paaridele nõrgestanud abielu tähendust, mis nende määratluse kohaselt sai kehtida ainult heteroseksuaalse paari vahel.[4] Hispaania Perekonnafoorum väljendas muret laste adopteerimise ja kasvatamise üle samasooliste vanematega peredes, väites, et lapsendamine ei ole mitte vanemate, vaid laste õigus.[5] Geiorganisatsioonid vastasid, et tegelikult on samasoolised paarid lapsi kasvatanud juba aastaid, sest paljudes peredes kasvasid ametlikult ühe partneri lapsendatud lapsed. Enne üleriigilise seaduse vastuvõtmist, mis lubas lapsendamist samasooliste paaride poolt, olid vastavad kohalikud seadused jõustunud juba Navarras, Astuurias, Aragonis, Baskimaal ja Kataloonias.[52] Nende organisatsioonide sõnul puudus igasugune teaduslik alus väitmaks, et vanemate seksuaalne sättumus võib nende adopteeritud lastel põhjustada arenguhäireid. Seda seisukohta toetas ka Hispaania Psühholoogiakool, mis ühtlasi rõhutas, et homoseksuaalsus ei ole patoloogia.[53]

Oma 2008. aastal ilmunud eluloos avaldas kuninganna Sofía, et tema eelistaks samasooliste paaride kohta kasutada pigem tsiviilpartnerluse kui abielu mõistet.[54][55][56][57][58] See ja kuninganna muud väidetavad kommentaarid tõid 2008. aastal kaasa harvaesineva kriitikalaine Hispaania kuningliku perekonna aadressil, mis lõppes kuningakoja ametliku vabandusega kuningannale omistatud "ebatäpsete" kommentaaride pärast.[56][59] FELGT president Antonio Poveda teatas, et tema organisatsioon võttis kuninganna vabanduse vastu, kuid et nende kommentaaride pärast on Hispaania geikogukond jätkuvalt kuningannas pettunud. Kuningas Juan Carlos, kes on oma naisest märksa liberaalsem, olevat olnud biograafia ilmumise pärast raevus. Ajakirjanduse andmetel oli kuningas lubanud vallandada need paleeametnikud, kes raamatule kuningakoja heakskiidu andsid.[54]

2011. aasta parlamendivalimiste ajal teatas ka Rahvapartei esimees ja nüüdne Hispaania peaminister Mariano Rajoy, et tema eelistab samasooliste paaride puhul tsiviilpartnerluse mõistet abielule.[10][11]

Vaidlustamiskatsed[muuda | muuda lähteteksti]

21. juulil 2005 keeldus Dénia linna kohtunik lesbipaarile abielutunnistust väljastamast. Kohtunik esitas konstitutsioonikohtule ka samasooliste abielu legaliseerinud seadusemuudatuse vaidlustuse, tuginedes põhiseaduse 32. artiklile, kus on öeldud: "Meestel ja naistel on õigus sõlmida abielu juriidiliselt võrdsetel alustel."[60] Augustis 2005 keeldus Gran Canaria kohtunik väljastamast abielutunnistust kolmele samasoolisele paarile ja esitas järjekordse konstitutsioonilise vaidlustuse.[61] Detsembris 2005 lükkas konstitutsioonikohus mõlemad vaidlustused tagasi, sest leidis, et kohtunikel ei olnud antud küsimuses kaebeõigust.[62] 30. septembril 2005 otsustas opositsiooniline Rahvapartei esitada omapoolse vaidlustuse, mis tõi partei sees kaasa lahkhelid.[63] Kohtuotsus avaldati seitse aastat pärast vaidlustuse esitamist, 6. novembril 2012.[64] Kohus otsustas samasooliste abielu 8 poolt- ja 3 vastuhäälega jõusse jätta.[65]

27. veebruaril 2007 esitas Hispaania Perekonnafoorum petitsiooni, milles taotleti abielu määratlemist ainult mehe ja naise vahelise liiduna (see oleks automaatselt keelustanud samasooliste abielu). Taotlusele oli allkirja andnud 1,5 miljonit inimest, Saadikute Kongress ei võtnud petitsiooni aga menetlusse.[66] 30. mail 2007 määras Hispaania Kohtuvõimu Ülemnõukogu distsiplinaarkomisjon eelmises lõigus mainitud Dénia linna kohtunikule samasoolise paari registreerimata jätmise eest 305 eurot trahvi ja hoiatas karmilt, et taoline juhtum tulevikus enam ei korduks. Kohtunik on nimetanud tema suhtes rakendatud distsiplinaarkaristust valitsuse "propagandistliku masinavärgi" tööks.[67]

Kodakondsusküsimused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaart, mis näitab homoseksuaalsete inimeste õigusliku olukorra erinevusi maailma riikides

Peatselt pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist kerkis üles küsimus, kuidas käsitleda samasooliste abielusid, mis on sõlmitud Hispaania kodakondsuseta isikutega. Küsimuse tingis juhtum Kataloonias, kus hispaanlasele ja Kataloonias elavale India kodanikule ei antud abiellumiseks luba põhjendusega, et India ei tunnista samasooliste abielu.[68] Samas registreeris teine kohtunik 22. juulil 2005 Hispaania kodakondsusega naise ja tema Argentina kodakondsusega naissoost partneri abielu (see oli esimene naiste vahel sõlmitud samasooliste abielu Hispaanias). See kohtunik ei nõustunud oma kolleegi otsusega ja pidas Hispaanias kehtivat abieluõigust sel ajal veel samasooliste abielusid eitanud Argentina seadusandluse suhtes ülimuslikuks.[69]

27. juulil 2005 väljastas riigiprokuröri haldusalas tegutsev ja justiitsministeeriumit nõustav asutus Junta de Fiscales de Sala oma ametliku arvamuse, mille kohaselt võivad homo-, bi- ja transsoolised Hispaania kodanikud abielluda ka nende riikide kodanikega, kus samasooliste abielu ei ole lubatud.[70] Taoline abielu on Hispaania seaduste kohaselt kehtiv, kuid see ei muuda seda automaatselt kehtivaks välisriigi kodaniku päritolumaal. Ametlikes teadaannetes avaldatud otsuses on öeldud:

„Abielu hispaanlase ja välismaalase või kahe alaliselt Hispaanias elava samasoolise välismaalase vahel on Hispaania materiaalõiguse rakendamise tõttu kehtiv isegi siis, kui välismaalase riigi õigus ei luba või ei tunnista taoliste abielude kehtivust[8]“

Hispaania justiitsministeeriumi registrite ja notariaadi peadirektoraadi juhiste kohaselt on Hispaania konsulaatidel välisriikides õigus ette valmistada dokumente samasooliste abielu sõlmimiseks.[71] Vähemalt üks abielu osapooltest peab olema Hispaania kodanik, kes elab vastava konsulaadi haldusalas. Abielu sõlmimine välismaal on siiski võimalik ainult nendes riikides asuvates konsulaatides, kus ka kohalik seadusandlus tunnistab samasooliste abielu (augusti 2010 seisuga puudutas see Hispaania konsulaate Bostonis, Brüsselis, Haagis, Amsterdamis, Oslos, Torontos, Montréalis, Ottawas, Kaplinnas, Pretorias, Stockholmis, Washingtonis, Méxicos, Lissabonis, Portos, Reykjavíkis, Buenos Aireses, Rosarios, Córdobas ja Mendozas). Kõigi muude riikide puhul tuleb partneritel abielluda Hispaania territooriumil.[72] Kaks samasoolist välismaalast saavad omavahel abielluda kui vähemalt ühel neist on Hispaania alaline elamisluba; kui kummalgi seda pole, ei saa abielu registreerida.

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Samasooliste abielude protsent Hispaanias (2008)
██ 0.127 – 0.060
██ 0.060 – 0.040
██ 0.040 – 0.020
██ 0.020 – 0.013

Hispaania Riikliku Statistikainstituudi (INE) andmetel oli 2011. aasta lõpuks registreeritud 23 523 samasooliste abielu: 2005. aastal 1275,[73] 2006. aastal 4574,[74] 2007. aastal 3250,[75] 2008. aastal 3549,[76] 2009. aastal 3412,[77] 2010. aastal 3583[78] ja 2011. aastal 3880[79].

Aasta Abielusid meeste vahel Abielusid naiste vahel Samasooliste abielusid kokku Kõiki abielusid kokku Samasooliste abielude %
juuli – dets 2005 923 352 1275 120 728 1,06
2006 3190 1384 4574 211 818 2,16
2007 2180 1070 3250 203 697 1,60
2008 2299 1250 3549 196 613 1,81
2009 2212 1200 3412 175 952 1,94
2010 2216 1367 3583 170 815 2,10
2011 2293 1587 3880 163 085 2,38

2009. aasta seisuga oli kõige rohkem samasooliste abielusid sõlmitud järgmistes piirkondades: Kataloonias – 895 (3,24% kõigist sel aastal autonoomses piirkonnas sõlmitud abieludest), Madridis – 547 (2,77%), Andaluusias – 455 (1,35%), Valencias – 427 (2,34%) ja Kanaari saartel – 224 (3,70%).[80]

25. juulil 2007 avaldas sihtasutus BBVA aruande "Hispaania elanikkonna sotsiaalne portree", mille kohaselt toetas samasooliste abielu 60% elanikkonnast. Toetus on suurim noorte seas vanuses 15–34 (75%), kõrgharidusega (71%), religioosse kuuluvuseta (75,5%) ning vasak- ja vasaktsentristlike poliitiliste vaadetega (71,9%) inimeste seas. Seejuures toetab ainult 44% elanikkonnast samasooliste paaride võimalust lapsendada, vastu on sellele 42% rahvastikust.[81]

Märkimisväärsed abielud[muuda | muuda lähteteksti]

Alates samasooliste abielude seadustamisest 2005. aastal on taolisi abielusid sõlmitud kõigis Hispaania ühiskonna segmentides. Seadusemuudatuse jõustumisele järgnenud aastal abiellus kaks tuntud ühiskonnategelast: jaanuaris 2006 Hispaania Sotsialistliku Töölispartei üks juhte ja Madridi linnavolinik Pedro Zerolo oma poiss-sõbra Jesús Santosega, märtsis 2006 populaarne telesaatejuht Jesús Vázquez oma väljavalitu Roberto Cortésiga.[82][83] Lisaks abiellusid oktoobris 2005 terroristide protsessidega tuntuks saanud kohtunik Fernando Grande-Marlaska ja tema kihlatu Gorka Gomez.[84] Augustis 2006 abiellus Ourense linnavolinik, Rahvapartei (seadusemuudatuse vastu võidelnud erakonna) liige Pepe Araujo oma kihlatu Nino Crespoga.[85] Septembris 2006 abiellusid Alberto Linero Marchena ja Alberto Sánchez Fernández, kes mõlemad teenisid Sevilla lähistel Moróni õhuväebaasis. Neist said esimesed samasooliste abiellu astunud Hispaania sõdurid.[86] Märtsis 2008 abiellus Medina Sidonia hertsoginna Luisa Isabel Álvarez de Toledo (keda nimetati tema sotsialistlike vaadete ja tegevuse tõttu ka "punaseks hertsoginnaks") oma surivoodil kauaaegse elukaaslase Liliana Maria Dahlmanniga, kes päris abielu kaudu tema valdused ja tiitlid.[87][88][89]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Spain's new government to legalize gay marriage Reutersi uudis veebilehel SignonSanDiego.com, 15.04.2004. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  2. ↑ 2,0 2,1 Spain approves liberal gay marriage law St. Petersburg Times, 1.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  3. ↑ 3,0 3,1 Giles, Ciaran. Spain: Gay marriage bill clears hurdle Veebilehel Planetout.com 21.04.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  4. ↑ 4,0 4,1 Spanish bishops decry legislation weakening marriage Catholic World News, 20.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  5. ↑ 5,0 5,1 Manifiesto del Foro de la Familia 20 Minutos.es, 18.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  6. ↑ Thornberry, Malcolm. Spain's Highest Court Agrees To Hear Gay Marriage Challenge Veebilehel 365gay.com 28.10.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  7. ↑ Conservative mayor presides over gay wedding Euronews.com, 30.07.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  8. ↑ 8,0 8,1 Spain's same-sex marriage law applies to foreigners Advocate.com, 9.08.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  9. ↑ Spain gay rights and abortion activists fear backlash BBC, 25.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  10. ↑ 10,0 10,1 Factbox: Policies of Spain's People's Party Reuters, 20.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  11. ↑ 11,0 11,1 Mariano Rajoy, New Spain Prime Minister, Opposes Same-Sex Marriage Law Huffington Post, 28.11.2011. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  12. ↑ Same-sex marriage upheld by Spain's highest court Reuters, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  13. ↑ Amplio respaldo del Tribunal Constitucional al matrimonio homosexual El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  14. ↑ Sentencia Tribunal Constitucional, 6.11.2012. Hispaania konstitutsioonikohtu otsuse tekst. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  15. ↑ Gallardón no tocará la ley vigente El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  16. ↑ Gallardón: El Gobierno "no modificará" la ley de matrimonio homosexual El Pais, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  17. ↑ El Gobierno mantendrá el matrimonio homosexual tal y como lo ha validado el TC Cuatro.com, 6.11.2012. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  18. ↑ Equality for Lesbians and Gay Men: A relevant issue in the civil and social dialogue The International Lesbian and Gay Association, juuni 1998. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  19. ↑ Pichardo Galán, José Ignacio. Same-sex couples in Spain. Historical, contextual and symbolic factors International Research Project on Same-Sex Unions in Europe. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  20. ↑ Ley de la C.A. de Cantabria 1/2005, de 16 de mayo, de parejas de hecho de la Comunidad Autónoma de Cantabria Lexur Editorial, 2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  21. ↑ World legal survey:Spain. The International Lesbian and Gay Association (ILGA) veebilehel avaldatud uuringu arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  22. ↑ Spanish lawmakers approve bill to let transsexuals change gender without surgery Advocate.com, 9.11.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  23. ↑ Goodman, Al. Spain moves closer on gay marriage CNNi 1.10.2004 uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  24. ↑ Thornberry, Malcolm. Same-Sex Marriage Passes First Big Hurdle In Spain Veebilehel 365gay.com 21.04.2005 ilmunud artikli arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  25. ↑ Spain paves way for gay marriage BBC News, 21.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  26. ↑ Spain Senate rejects same-sex marriage bill Veebilehel PlanetOut 23.06.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  27. ↑ Woolis, Daniel. Spain's Gay Marriage Law Goes Into Effect Veebilehel 365Gay.com 2.07.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  28. ↑ Goodman, Al. First gay couple marries in Spain CNN, 11.7.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  29. ↑ La primera boda entre dos mujeres se celebra en Cataluña Cadenaser.com, 22.07.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  30. ↑ De Cózar, Álvaro. El Gobierno revisará la discriminación de las lesbianas con bebés 'in vitro' El País, 18.10.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  31. ↑ Lesbianas podrán ser madres de los hijos "in vitro" de sus parejas Terra, 7.11.2006. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  32. ↑ El Consejo de Ministros aprobará el matrimonio homosexual Agencia Pulsar, 29.12.2004. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  33. ↑ El CGPJ pide que se paralice la reforma que permitirá los matrimonios entre homosexuales El Mundo, 15.01.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  34. ↑ El Congreso aprueba el matrimonio entre personas del mismo sexo El Mundo, 22.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  35. ↑ El Congreso aprueba la ley que permite casarse a los homosexuales 20 minutos, 22.04.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  36. ↑ Psicólogos y juristas avalan adopción y correcto desarrollo del niño Web de Hogar, 20.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  37. ↑ Dirigentes del PP discrepan del experto citado por su partido que tachó de enfermos a los gays El Mundo, 21.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  38. ↑ Spanish Senate vetoes gay marriage law Catholic News Agency, 23.06.2005. Vaadatud 19. märtsil 2013.
  39. ↑ Green, Jennifer. Spain Legalizes Same-Sex Marriage| The Washington Post, 1.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  40. ↑ Don Juan Carlos, sobre el matrimonio gay: 'Soy el Rey de España y no el de Bélgica' El Mundo, 13.05.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  41. ↑ Disposiciones Generales Boletín Oficial del Estado, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  42. ↑ Same-Sex Marriage Legislation OK in Spain Angus Reid Global Monitor, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  43. ↑ Spaniards Back Government on Same-Sex Marriage Angus Reid Global Monitor, 20.04.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  44. ↑ Vatican condemns Spain gay bill BBC News, 22.04.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  45. ↑ McLean, Renwick. Spain Legalizes Gay Marriage; Law Is Among the Most Liberal The New York Times, 1.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  46. ↑ Tremlett, Giles. Bishops to lead gay law protest The Guardian, 17.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  47. ↑ Spain approves gay marriage bill BBC, 1.10.2004. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  48. ↑ Freedom and Equality Partners Task Force, 30.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  49. ↑ Arroyo, Marta. Una multitud pide que se retire la ley del Matrimonio Homosexual El Mundo, 20.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  50. ↑ La marcha del Orgullo Gay celebra la Ley del Matrimonio Homosexual Terra, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  51. ↑ Multitudinaria marcha del Orgullo Gay festeja Matrimonio Homosexual Terra, 2.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  52. ↑ La sentencia que concede la adopción a una pareja de lesbianas desata un intenso debate social Caja Madrid. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  53. ↑ Lantigua, Isabel F. Los psicólogos niegan que la homosexualidad sea una enfermedad El Mundo, 21.06.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  54. ↑ 54,0 54,1 Burnett, Victoria. Queen Sofia Unamused by a Book Quoting Her New York Times, 27.11.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  55. ↑ Queen of Spain's Gay Marriage Comment Ignites Controversy Fox News, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  56. ↑ 56,0 56,1 Queen's outburst sparks debate about the monarchy in Spain EFluxMedia.com, 3.11.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  57. ↑ Spain's queen criticized for anti-gay comments Great Resources, 8.25.2021. Vaadatid 25. August 2021.
  58. ↑ Spanish Queen alone in anti-gay comments Expatica Dutch News, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  59. ↑ Morris, Sarah; Larraz, Theresa. Queen draws ire over gay marriage comment Reuters, 31.10.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  60. ↑ Spanish Magistrate Refuses to Perform Another Gay Marriage Lifesite, 23.03.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  61. ↑ Thornberry, Malcolm. New Threat To Spain's Gay Marriage Law Veebilehel 365gay.com 13.08.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  62. ↑ Spain's High Court Upholds Gay Marriage Law Veebilehel 365gay.com 15.12.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  63. ↑ Remirez DeGanuza, Carmen. Aguirre critica el recurso contra el matrimonio gay y Rajoy la desautoriza El Mundo, 22.09.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  64. ↑ García Pedraz, Javier. 22.442 matrimonios homosexuales, pendientes hoy del Constitucional El País, 6.11.2012. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  65. ↑ Peral, María. Sí al matrimonio homosexual El Mundo, 6.11.2012. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  66. ↑ De Benito, Emilio. El Congreso rechaza la iniciativa para prohibir el matrimonio homosexual El País, 28.02.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  67. ↑ 305 euros de multa por no querer oficiar bodas homosexuales El País, 30.05.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  68. ↑ Woolls, Daniel. Spain's Gay Marriage Law Hits Snag Over Foreigners Veebilehel 365gay.com 6.06.2005 ilmunud uudise arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  69. ↑ Drago, Tito. España: Matrimonio gay se internacionaliza I.P.S., 2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  70. ↑ Fiscalía acuerda apoyar los matrimonios gays entre españoles y extranjeros NacionGay, 2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  71. ↑ Sobre la tramitación del matrimonio / BOE con la circular del Ministerio de Justicia FELGT veebilehel avaldatud dokumendi arhiivikoopia. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  72. ↑ Peral, María. La Fiscalía apoya el matrimonio homosexual con extranjeros aunque sus países lo prohíban El Mundo, 27.07.2005. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  73. ↑ "Movimiento Natural de la Población" (PDF). INE. 2006. Vaadatud 4. juunil 2009.
  74. ↑ "Movimiento Natural de la Población" (PDF). INE. 2007. Vaadatud 4. juunil 2009.
  75. ↑ "Movimiento Natural de la Población" (PDF). INE. 2008. Vaadatud 4. juunil 2009.
  76. ↑ "Movimiento Natural de la Población" (PDF). INE. 2009. Vaadatud 4. juunil 2009.
  77. ↑ "Movimiento Natural de la Población" (PDF). INE. 2010. Vaadatud 22. juunil 2010.
  78. ↑ "Movimiento Natural de la Población". INE. 2011. Vaadatud 5. septembril 2011.
  79. ↑ "Movimiento Natural de la Población". INE. 2012. Vaadatud 29. juunil 2012.
  80. ↑ "Movimiento Natural de la Población". INE. 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2013. Vaadatud 22. juunil 2010.
  81. ↑ Un 44% de los españoles acepta la adopción por parejas del mismo sexo frente a un 42% que se opone El Pais, 25.07.2007. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  82. ↑ El concejal socialista Zerolo se casa con su novio por todo lo alto 20minutos, 10.01.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  83. ↑ Jesús Vázquez se casa con su novio Roberto El Mundo, 11.03.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  84. ↑ Motero, Rosa. Fernando Grande-Marlaska: En el ojo del huracán El País, 11.06.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  85. ↑ Un concejal del PP de Ourense protagoniza la primera boda gay de un cargo de su partido 20minutos, 4.08.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  86. ↑ Dos militares homosexuales se casan hoy en la primera boda gay del Ejército español 20minutos, 15.09.2006. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  87. ↑ Nash, Elizabeth. Red Duchess a rebel to the last as she snubs family and leaves all to wife The Independent, 5.02.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  88. ↑ Keeley, Graham. Red Duchess wed lesbian lover to snub children The Daily Telegraph, 16.03.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
  89. ↑ Algorri, Luis Liliana, el poder de la nueva duquesa Tiempo, 28.03.2008. Vaadatud 20. märtsil 2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Samasooliste_abielu_Hispaanias&oldid=6587044"