Saku Õlletehas

Allikas: Vikipeedia
Saku Õlletehase AS
Asutatud 1820
Peakorter Saku, Eesti
Võtmeisikud Jaan Härms
(juhatuse liige, müügidirektor)
Jaanus Jõgis
(tootmisjuht)
Tarmo Tappo
(Peaõllemeister)[1]
Valdkonnad joogitootmine
Tooted Õlu, Siider, Vesi, Karastusjoogid, Long drink, Energiajoogid
Käive 72,3 mln eurot (2022)[2]
Tunnuslause "Värskendav kogemus"[3]
Koduleht saku.ee
Saku Õlletehase kompleks Saku pargi poolt vaadatuna

Saku Õlletehase AS on Sakus asuv Eesti õlle- ja joogitootja. Selle asutas 1820. aastal kohalik baltisaksa mõisnik krahv Karl Friedrich von Rehbinder.[4]

Alates 2008. aastast on Saku Õlletehase ainuomanik Carlsberg Group.[5]

Ettevõte ekspordib oma tooteid 20 riiki, peamised eksporditurud on Soome, Läti, Norra ja Rootsi. Samuti on ettevõtte tooteid eksporditud Saksamaale, Islandile ja Tšehhi; eksootilisematest turgudest aga näiteks veel Sierra Leonesse, Gambiasse, Seišellidele ja Vietnami. [6]

Saku Õlletehas on Carlsbergi Gruppi kuuluvate Taani, Tšehhi, Belgia, Soome ja Venemaa õlletootjate toodangu edasimüüja Eestis. Saku Õlletehase müüdavate õllesortide hulka kuuluvad näiteks Carlsberg, Tuborg, Staropramen, Kronenbourg 1664 Blanc, Baltika, Grimbergen. Tootevalikus on ka siidrid, long drink'id, kaljad, veed ja energiajoogid.[7]

Saku Õlletehas oli börsiettevõte, mille aktsiad olid alates 27. jaanuarist 1998 vabalt kaubeldavad Tallinna Börsi lisanimekirjas, varem olid Saku Õlletehase aktsiad registreeritud börsi vabaturul, hiljem põhinimekirjas. Viimast päeva olid Saku Õlletehase aktsiad Tallinna börsil noteeritud 19. septembril 2008.[8] Pärast börsilt lahkumist on firma sajaprotsendiline aktsiate omanik rahvusvaheline õllekontsern Carlsberg A/S. Ettevõtte tööd juhib alates 2016. aasta lõpust Baltikumi juhtkond.[4]

2013. aastal töötas Saku Õlletehases keskmiselt 330 inimest. Saku müüs 2013. aastal 104 miljonit liitrit jooke.[9] 2022. aasta käive oli 72,3 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv 300.[10]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saku Õlletehase sünniaastaks loetakse 1820. aastat, mil Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas mõisa juurde õllekoja. Õllepruulimine hoogustus seal eriti pärast mõisa üleminekut Baggode perekonna kätte 1849. aastal, kui mõisa õllekojas algasid suured uuendused.

1876. aastanl rajas mõisahärra Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele uue aurujõul töötava õlletehase, milles esimene keet valmis 4. oktoobril 1877. [11]

1899. aastal asutati Saku Õlletehase Aktsiaselts ning ehitati Saku õlletehase kitsarööpmeline raudtee, mis ühendas tehast Tallinnaga. Sama aasta 28. septembril saabus Tallinna esimene õllekoorem, enne seda veeti õlut hobustega.[11]

1914. aastal algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, algasid investeeringud tehase uuendamisesse, mille peatas 1985. aastal Mihhail Gorbatšovi kehtestatud “kuiv seadus”.[11]

Eesti taasiseseisvumise järel 12. juulil 1991 andis valitsus oma korraldusega riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas loa asutada koos Rootsi firmaga Baltic Beverages Holding ühisettevõte õlle tootmiseks. Ühtlasi otsustas valitsus anda loodava ühisettevõtte põhikirjafondi 15,4 miljoni rubla väärtuses riiklikule aktsiaseltsile Saku Õlletehas kuulunud põhivahendeid.[12] Osanikeks olid 40 protsendiga Eesti riigile kuuluv Saku Tehased, 30 protsendiga Hartwall ja 30 protsendiga Procordia.[13] 16. veebruaril 1995 toimunud ühisettevõtte Saku Õlletehas omanike üldkoosolekul otsustati ühisettevõte kujundada ümber aktsiaseltsiks Saku Õlletehas. 10. aprillil 1995 pandi avalikku müüki 1 600 000 Saku Õlletehase aktsiat, mis moodustasid 20% ettevõtte aktsiakapitalist. Saku Õlletehase 10-kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kujunes 25 krooni, mille eest tuli tasuda EVP-des.[14]

1998. aastal noteeritakse Saku Õlletehase Aktsiaselts Tallinna börsi nimekirjas. Aktsiate noteerimine lõpetati 2008. aastal seoses ettevõtte 100% kuuluvusega Carlsberg A/Si gruppi.[8][11]

Jaan Künnapi pilte 1987. aastast:

Jätkusuutlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Carlsberg Grupp järgib 2017. aastal vastu võetud kestlikkuse strateegiat, mis kannab nime  „Koos NULLI suunas ja edasi“. Strateegia näeb ette kogu väärtusahela lõikes süsinikneutraalsuse saavutamise aastaks 2040.[15]

Ettevõtte peamised sammud jätkusuutlikkuse suunas:[15]

  • 2021. aastal vahetas Saku Õlletehas oma autopargi välja neljanda põlvkonna hübriidautode vastu.
  • Alates 2021. aastast pakendab Saku Õlletehas Saku õllede purkide multipakid sajaprotsendiliselt taaskasutatud materjalidest valmistatud kilesse.
  • Saku Õlletehase katusele on rajatud päikesejaam.[16]
  • Kasutusele on võetud süsihappegaasi kokkukogumise ja taaskasutamise süsteemi.

Toodang[muuda | muuda lähteteksti]

Saku Originaal

Lisaks toodetakse ja müüakse siidrisarja Somersby, long drink'i (Saku GN Long Drink sari, Sinebrychoff, Seth&Riley's Garage), kääritatud jooki Mõdu ja kalja Saku Kali. Saku Õlletehase lauaveesarja kuuluvad Vichy Classique karboniseeritud ja gaseerimata lauaveed, samuti looduslike lõhna- ja maitseainetega maitsestatud Vichy Freshi, Vichy VivaSporti spordijooke, energiajooki Battery ning kofeiini- ja tauriinivaba energiajooki Super Manki. Samuti toob ettevõte maale Gruusia mineraalvett Nabeghlavi.

Majandusnäitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Saku Õlletehase müügikäive oli 2021. aasta 69,35 miljonit ning puhaskasum 8,1 miljonit eurot.[17]

2021. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 292 töötajat.[17]

Toetustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Saku Õlletehas oli pikka aega korvpalliklubi Tartu Ülikool / Rock nimisponsor ja toetaja. Ettevõte toetab Eesti Suusaliitu, Saku Suurhalli, mitmesuguseid muusika- ja kultuuriüritusi. Samuti on ettevõte õla alla pannud õllekultuuri arendamisele[18] ning ka kohaliku eluolu edendamisele Saku alevikus.[19]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Saku Õlletehase koduleht”, (vaadatud 12.04.2024)
  2. "Saku Õlletehase mullune kogukäive oli 72,3 miljonit ja kasum 6,6 miljonit eurot" Saku Õlletehase koduleht, 04.07.2023 (vaadatud 12.04.2024)
  3. "Saku Õlletehas muutis logo" Ärileht, 12.04.2007 (vaadatud 12.04.2024)
  4. 4,0 4,1 "Saku Õlletehas". Saku Õlletehase koduleht. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  5. "Carlsberg Grupp". Saku Õlletehase koduleht. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  6. "Saku viib Lääne-Aafrikasse tumedat õlut ja siidrit". Postimees. 17. september 2014. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  7. "Saku Õlletehas". Turundajate Liit. 1. aprill 2021. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  8. 8,0 8,1 "Saku Õlletehas lahkub Tallinna börsilt". Ärileht. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  9. "Saku Õlletehas teenis mullu 71 miljoni eurose käibe juures 5,2 miljonit eurot kasumit". Postimees. 27. veebruar 2014. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  10. "Newsroom » Saku Õlletehase mullune kogukäive oli 72,3 miljonit ja kasum 6,6 miljonit eurot « Saku Õlletehas". Saku Õlletehas. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Ajalugu, Saku Õlletehase koduleht". Saku Õlletehas. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  12. ""Saku Õlletehase" poolt Rootsi firmaga ühisettevõtte asutamise kohta–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  13. "Juubel. Äripäeva eriväljaanne" (PDF). Äripäev. 28. jaanuar 2021. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  14. "1990–1999". eestimajandus.ee. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  15. 15,0 15,1 "Jätkusuutlikkus. Saku Õlletehase koduleht". Saku Õlletehas. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  16. "Eesti suurim tööstushoone katusele rajatud päikesejaam asub Sakus". Äripäev. Vaadatud 16. aprillil 2024.
  17. 17,0 17,1 "Saku Õlletehas teenis mullu tugeva kasumi" ERR, 21. juuni 2022
  18. "Kas 7. november saab uueks pühaks?". Maaleht. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  19. "Sada paari labakuid jõulukingiks". Maaleht. Vaadatud 12. aprillil 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]