Saksamaa meedia

Saksa meediasüsteem on Euroopa suurim ning üks vanimatest. Meediaturu eripärad on keskvalitsuse väike roll riigi meedias – iga liidumaa vastutab selle eest ise – ning ka fakt, et Saksamaa on jagatud kaheks kultuuriruumiks, Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa, mille meediaharjumused on mõnevõrra erinevad.

Trükiajakirjandus

Ajalehed

Saksamaal on 2008. aasta seisuga 358 ajalehte (sh tasuta päevalehed). Kümme nendest on üleriigilised. Võrreldes 2004. aastaga on päevalehtede arv vähenenud 3,5 protsenti. Samuti on Saksamaal 1393 tasuta nädalalehte. Trükiarv riigis on veidi üle 20 miljoni ning tendents on vähenemise suunas. Trükiarv on 9 protsendi võrra väiksem kui 2004. aastal.

Ajalehtede lugemiseks kuluv keskmine aeg kodaniku kohta on püsinud aastatel 2005–2008 sama: umbes 28 minutit päevas. 65 protsenti väljaannetest saavad lugejad tellimuse läbi, kolmandik väljaannetest ostetakse. Saksamaal jõuavad päevalehed 72,4% elanikkonnani (74,4% meestest ja 70,5% naistest loeb päevalehti). Kõige odavam üksiknumbri hind on 1.05 eurot ehk umbes 16 eesti krooni. Üksiknumbrite müük moodustab ajalehtede kogumüügist 34,5%. Käibemaks üksiknumbritele on 19%.

Ajalehtede loetavus veebis on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud, olles 2004. aasta tasemelt, 36 miljonilt lugejalt tõusnud 43 miljonile 2008. aastal. Samal ajal on päevalehtede veebiversioonide arv langenud ühe aastaga (2007/2008) peaaegu 31 protsenti.

Sakslased on suured meediatarbijad, eriti aga vanem generatsioon. Kõige suurem osakaal kõigist lugejatest on küll 40–49 aastastel kodanikel (peaaegu 20%), kuid ajalehed jõuavad kõige paremini hoopis 60–69 aastasteni (84 protsendini neist). Samas moodustab 45–65 aastates vanusegrupp kogu rahvastikust vaid veerandi (26,8%).

Saksamaa suurim meediaimpeerium ja ühtlasi ka Euroopas juhtivaid multimeedia organisatsioone on Axel Springer Grupp, peahoonega Hamburgis. Organisatsioon hõlmab enda all üle 170 ajalehe ja ajakirja ning üle 80 veebiväljaande, olles aktiivne rohkem kui 36 riigis. Axel Springer annab välja ajalehti Bild ja Die Welt, sealhulgas ka kaks suurimat pühapäevalehte Bild am Sonntag ja Welt am Sonntag, kahte Berliini päevalehte ja palju populaarseid ajakirju. Üldiselt loetakse Axel Springeri väljaandeid konservatiivse kaldega meediumiteks. Kokku on organisatsiooni väljaannete ühendatud tiraaž 4 250 000.

Suurimad ajalehed: (2008)

Väljaande nimi	Tiraaž	Asutatud	Suunitlus	Veebisait
Bild	3 142 000	1952	populistlik päevaleht	http://www.bild.de
Zeit	653 533	1946	vasaktsentristlik nädalaleht	http://www.zeit.de
Süddeutsche Zeitung	445 000	1945	vasakpoolne päevaleht	http://www.sueddeutsche.de
Frankfurter Allgemeine Zeitung	373 000	1949	konservatiivne päevaleht	http://www.faz.net
Die Welt	350 240	1949	konservatiivne päevaleht	http://www.welt.de
Frankfurter Rundschau	203 917	1945	liberaalne päevaleht	http://www.fr-online.de
Die Tagesspiegel	184 830	1945	liberaalne päevaleht	http://www.tagesspiegel.de
Handelsblatt (ärileht)	145 437	1946	sotsiaalliberaalne päevaleht	http://www.handelsblatt.com

Ajakirjad

Saksamaa ajalkirjaturg on äärmiselt mitmekesine ja rikas. Pea igale huvigrupile on asutatud oma ajakiri. Paljusid ajakirju koondavad suured, kord nädalas ilmuvad ajakirjad Der Spiegel või Stern, mille tiraažid ulatuvad miljonitesse. Ajakirjad jõuavad umbes 93,5 protsendini rahvastikust.

Suurimad konkureerivad kirjastused on Hamburgis töötav Bertelsmann Grupi alla kuuluv Gruner+Jahr, Burda Verlag ja Axel Springer Grupp.

Kui ajalehtede keskmise lugemise aeg kodaniku kohta päevas on 28 minutit, siis ajakirjade puhul on see arv vaid 12.

Suurimad ajakirjad

Väljaande nimi	Tiraaž	Asutatud	Tüüp	Veebisait
Der Spiegel	1 050 000	1947	kord nädalas ilmuv uudisajakiri	http://www.spiegel.de
Stern	1 020 000	1948	kord nädalas ilmuv uudisajakiri	http://www.stern.de
Focus	730 436	1993	kord nädalas ilmuv uudisajakiri	http://www.focus.de

Televisioon

2003. aasta lõpuks oli Saksamaal 36.2 miljonit teleriga majapidamist. 1.6 miljonit majapidamises töötas teler antenniga, 14.5 miljonit tuginesid satelliitühendusel ja umbes 20 miljonit töötas kaabliga. 2006 aasta andmete põhjal on 22.1% kodus digi-TV ja 2010. aastal muutub see kohustuslikuks. Kaabeltelevisiooni omanikud saavad tavaliselt valida 30-40 kanali vahel. Saksa televisiooni eripäraks loetakse suurt kohalike ja odavate kanalite arvu, mis tõrjuvad uued sisenejad turult välja ja annavad vaatajatele eriti laia valiku.

Kogu Saksamaal pühendavad täiskasvanud (14+) telerile päevas 224 minutit, lapsed (3-13) 92 minutit. Vaadates aga erinevusi Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, näeme, et läänes on mõlemad arvud väiksemad (217 ja 89 vastavalt) ning idas suuremad (249 ja 107 vastavalt).

Põhilised avalik-õiguslikud telekanalid:

Telekanal	Info	Veebisait
ARD/Das Erste	ARD-i võrgustiku esimene (avalik-õiguslik) kanal, levib üleriigiliselt.	http://www.daserste.de
ARD Dritte	Regionaalselt loodud ARD-i lisakanal, mis alustas kultuuri- ja hariduseteemadega, kuid muutus peagi üldhuvi taotlevaks.
ZDF	Teine üleriigiline kanal, mis sai alguse 1961. aastal ARD-i konkurendina.	http://www.zdf.de
Phoenix	Uudised ja dokumentaalid; sündmuste kajastamine.	http://www.phoenix.de
Kinderkanal	Lastesaated.	http://www.kika.de
ARTE	Prantsuse- ja saksakeelne kultuurikanal, ARD-i, ZDF-i ja prantsuse kanali ARTE France koostöö tulemus.	http://www.arte.tv/de/70.html
3sat	Kultuurikanal; saksa ARD-i, ZDF-i, Austria ORF-i ja Šveitsi SRG koostööprojekt.	http://www.3sat.de

Põhilised erakanalid

Telekanal	Info	Veebisait
RTL	Kommertskanal, mis näitab kuulsaid teleshow'sid ja ka uudiseid, ameerika seebioopereid ja maailmakuulsaid seriaale.	http://www.rtl.de
RTL2	„Prügi“ TV-na alustanud kanal, kus nüüd on pornole ja alastusele mängivate programmide osakaalu vähendatud ning põhiosa mängivad tõsieluseriaali Big Brother episoodid, filmid ning mõni tuntud seriaal. Dokumentaalidega püüdleb kanal kvaliteedi poole.	http://www.rtl2.de
SAT.1	Meelelahutus- ja reklaamikanal; informatsioon moodustab koguajast vaid 17 protsenti.	http://www.sat1.de
ProSieben	Seriaalidele ja filmidele keskenduv (kolmandik eetriajast) kanal, rõhk on ka teleshow'del ja tõsieluseriaalidel.	http://www.prosieben.de
Vox	RTL Grupi alla kuuluv kanal, mis näitab peamiselt dokumentaale ning Ameerika seriaale ja filme.	http://www.vox.de
Kabel 1	ProsiebenSat.1 alla kuuluv kanal, mida loetakse Prosiebeni nooremaks vennaks. kanal näitab peamiselt klassikalisi USA filme ja seriaale, dokumentaale, kuid hiljuti on hakanud Prosiebenilt ja isegi RTL II-lt üle võtma seriaale ja saateid, mis olid seal kas liiga tihti näidatud või lihtsalt ebapopulaarsed.	http://www.kabeleins.de

Raadio

2003. aastal oli Saksamaal hinnanguliselt 63 avalik-õiguslikku raadiojaama, 199 erakanalit ning 61 „muud“ raadiojaama. On tavaline, et igas liidumaas on oma 5-6 kanalit, mis on jaotatud kategooriatesse – uudised, kultuur, noored, jne. „Muud“ raadiojaamad on kõik, mis pole riigi- või eraraadiojaamad. Ülikooliraadiod, avatud TV ja raadiokanalid, mittekommertslikud kohalikud raadiod, jne.

Kõigist avalik-õiguslikest raadiojaamadest levivad üleriigiliselt vaid neli. Deutschlandfunk, Deutschlandradio, Deutsche Kultur ja Deutschlandradio Wissen.

Suurim raadiokorporatsioon on Deutsche Welle, mis koos televisiooni ja 30 keeles opereeriva veebilehega ka 29 keeles lühilaine, satelliidi, kaabel- ja digitaalseid raadiojaamasid.

Deutschlandfunk on Saksamaa suurim avalik-õiguslik uudistekanal, mis koos Deutschland Kultur ja Deutschlandradio Wisseniga kuuluvad Deutscheradio alla. Deutschland Kultur on idas ja läänes enne ühendamist töötanud kultuuriraadiote ühend, pakkudes peamiselt kultuuriuudiseid. Deutschlandradio Wissen on satelliit-raadio abil leviv teadus- ja haridusteemaline kanal, sihtrühmaks on kõrgharidusest huvitatud inimesed.

Kohalikud avalik-õiguslikud jaamad jagunevad asukoha järgi korporatsioonidele, mille nimeks on samuti Rundfunk (Bayerischer Rundfunk, Hessischer Rundfunk, jt). Eraomandis raadiojaamade hulgaga võrreldes on avalik-õiguslike kanalite hulk kahe kolmandiku võrra väiksem.

Suuremat osa Saksa raadiojaamadest on võimalik Internetis kuulata.

Internet

Saksamaal oli 2009. aasta seisuga peaaegu 62 miljonit internetikasutajat (u 75% rahvastikust), mis paigutab ta maailmas kuuendale kohale. Samas oli Saksamaal 2009. aasta seisuga umbes 24 miljonil majapidamisel internet, mis on maailmas kolmas tulemus.

Saksa statistikaameti andemetel suureneb interneti- ja arvutikasutusega kodude arv jätkuvalt. Kolm neljandikku kõikidest Saksmaal asuvatest majapidamistest omavad 2008. aasta esimesel kvartalil arvutit. Aastal 2002 omasid arvutit 57 protsenti majapidamistest, mis aastaks 2008 oli tõusnud 76 protsendini. Aastal 2002 oli 43 protsendil Saksamaa majapidamistest internetiühendus. Aastaks 2008 oli see 69 protsenti. Interneti ja arvutite leviku määrab majapidamise sissetulek. Majapidamistest netosissetulekuga üle 2600 euro on arvuti 96 protsendil ja internet 92 protsendil. Samas majapidamistes, mille netosissetulek jääb alla 1100 euro, on arvuti 57 protsendil ja internet 46 protsendil. Lairiba internetiühendus on 55 protsendil Saksamaa kõikidest majapidamistest. Euroopa Liidu keskmine vastav näitaja on 49 protsenti.

2008. aastal oli 79 protsendil Saksamaa ettevõtetest internetiühendus. 2002. aastal oli vastav näitaja 62 protsenti, 2003. aastal 74 protsenti ning 2005. aastal 78 protsenti. Lairibaühendus oli 2004. aastal ainult 43 protsenti ettevõttetest, millel internetiühendus oli. 2008. aastal oli vastav näitaja aga juba 86 protsenti. Lisaks konventsionaalsele internetiühendusele on hakanud levima ka mobiilne internet. 2008. aastal oli umbes 14 protsendil ettevõtetest mobiilse andmeside võimekus.

Saksamaal kasutas 2008. aasta seisuga 51 protsenti internetiühendusega ettevõtetest e-riigi teenuseid. 2004. aastal oli vastav näitaja 34 protsenti. Kodustest majapidamistest kasutas avalikke teenuseid internetis 2008. aastal 53 protsenti majapidamistest. Samas tegeletakse eelkõige info otsimisega: täidetud formulare saatis interneti kaudu ametivõimudele 2008. aastal vaid 23 protsenti majapidamistest. Kokkuvõttes kasutavad 55 protsenti internetikasutajatest ka avalike võimude pakutavaid lehti ning teenuseid internetis.

Saksamaa külastatuim leht on www.google.de, mis tõmbab ligi peaaegu 22 miljonit külastajat päevas. Järgnevad järjekorras google.com, facebook.com ning youtube.com.