Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus

Allikas: Vikipeedia

Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus hakkas kehtima 23.05.1949 Schleswig-Holsteinis, Hamburgis, Bremenis, Niedersachsenis, Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis, Hessenis, Baden-Württembergis ja Bayernis. Lääne-Berliin küll ratifitseeris SLV põhiseaduse, aga ei olnud SLV liige, kuna ta oli kolme okupatsiooni valitsuse all kuni 03.10.1990. 01.01.1957 hakkas SLV põhiseadus kehtima ka Saarlandis, kuna see astus Prantsusmaa koosseisust Saksamaa koosseisu. 03.10.1990 astusid Mecklenburg-Vorpommern, Saksi-Anhalt, Brandenburg, Berliin, Saksimaa ja Tüüringi Saksamaa Liitvabariigi koosseisu seoses Saksamaa Demokraatliku Vabariigi eksisteerimise lõpuga.

1949

Teksti tõlge[muuda | redigeeri lähteteksti]

Preambula[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadlikkuses oma vastutuse üle Jumala ja inimeste ees, hingestatud tahtmises, samamoodi õigustatud osana ühinenud Euroopas maailma rahu jaoks teenida, andis Saksa rahvas endale oma põhiseadustandvat võimu kasutades endale selle põhiseaduse. Sakslased liidumaades Baden-Württemberg, Baieri, Berliin, Brandenburg, Bremen, Hamburg, Hessen, Mecklenburg-Vorpommern, Alam-Saksi, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz, Saarland, Saksi-Anhalt, Saksi, Schleswig-Holstein ja Tüüringi viisid vabal enesemääramisel Saksamaa ühtsuse ja vabaduse lõpuni täide. Seega kehtib see põhiseadus tervele Saksa rahvale.

Põhiõigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

    • Artikkel 1 (Inimväärikus - Inimõigused - Põhiõiguste seadusega ühendatus)
  • (1)Inimese väärikus on puutumatu. Seda jälgida ja kaitsta on terve riigivõimu kohustus.
  • (2)Seetõttu tunnistab Saksa rahvas vigastamatuid ja võõrandamatuid inimõigusi kõigi inimeste ühiskondade, rahu ja õigluse põhialusena maailmas.
  • (3)Järgnevad põhiõigused ühendavad seadusandluse, täitevvõimu ja õigusmõistmise otseselt kehtiva õigusena.
    • Artikkel 2 (Isiklikud vabadusõigused)
  • (1)Igaühel on õigus oma isiku vabale arengule, kuni ta sellega teiste õigusi ei riku, põhiseaduslikule korrale allub ja kommeteseaduse vastaselt ei käitu.
  • (2)Igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele. Isiku vabadus on puutumatu. Neid õigusi saab ainult seaduse alusel piirata.
    • Artikkel 3 (Samasus seaduse ees)
  • (1)Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.
  • (2)Mehed ja naised on võrdõiguslikud. Riik toetab reaalset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse täide viimist ja aitab eksisteerivaid takistusi kõrvaldada.
  • (3)Kedagi ei tohi tema soo, põlvnemise, rassi, keele, kodumaa ja päritolu, usu, religioossete ja poliitiliste arvamuste tõttu eelistada ega halvemasse olukorda jätta. Kedagi ei tohi tema puuduste tõttu kahjustada.
    • Artikkel 4 (Usu- ja südametunnistusevabadus)
  • (1)Usu, südametunnistuse ja uskliku ning ilmavaatliku tunnistuse vabadus on puutumatu.
  • (2)Segamatu usu ellu viimine garanteeritakse.
  • (3)Kedagi ei tohi tema südametunnistuse vastu relvastatud sõjaväeteenistusse sundida. Lähemat sätestab üks liiduseadus.
    • Artikkel 5 (Arvamuse, kunsti ja teaduse vabadus)
  • (1)Igaühel on õigus, oma arvamust sõnas, kirjas ja pildina vabalt avaldada ja levitada ja ennast ilma piiranguteta alvalikult kättesaadavatest allikatest informeerida. Pressivabadus ja vabadus, uudiste edastamine ringhäälingu ja filmi kaudu garanteeritakse. Tsensuuri ei toimu.
  • (2)Need õigused leiavad piiranguid eeskirjades, üldistes seadustes, noortekaitseeeskirjades ja isikuväärikuses.
  • (3)Kunst ja teadus, uurimine ja õpetus on vabad. Õpetuse vabadus ei vabasta truudusest põhiseaduse vastu.
    • Artikkel 6 (Abielu - perekond - lapsed)
  • (1)Abielu ja perekond on erilise riikliku kaitse all.
  • (2)Laste hooldus ja kasvatamine on vanemate loomulik õigus ja nende esimene kohustus. Selle täideviimist kontrollib riigi ühiskond.
  • (3)Kasvataja tahtmise vastu võib lapsi perekonnast ainul seaduse alusel eemaldada, kui kasvatajad nurjuvad või seisneb oht, et lapsed muudel põhjustel alla käia võivad.
  • (4)Igal emal on õigus ühiskonna kaitsele ja kaasaaitamisele.
  • (5)Vallaslastele tuleb sedadusandluse kaudu samad tingimused nende kehalise ja vaimse arenemise ning nende ühskondliku staatuse kasuks luua, nagu need on abielulikel lastel.
    • Artikkel 7 (Koolid)
    • Artikkel 8 (Kogunemisvabadus)
    • Artikkel 9 (Ühinemis- ja koalitsioonivabadus)
    • Artikkel 10 (Kirja-, posti- ja kaugteatesaladus)
    • Artikkel 11 (Vaba liikumine)
    • Atrikkel 12 (Elukutsevabadus)
    • Artikkel 12a (Sõjaväelised ja tsiviilsed teenistuskohustused)
    • Artikkel 13 (Elupaiga puuttumatus)

Liit ja maad[muuda | redigeeri lähteteksti]

    • Artikkel 20 (Põhisedaduse põhimõtted - vastupanuõigus)
  • (1)Saksamaa Liitvabariik on demokraatlik ja sotsiaalne liitriik.
  • (2)Terve võim kuulub rahvale. Seda teostab rahvas valimiste, hääletuste ja eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja õigust mõistvate organite kaudu.
  • (3)Seadusandlus peab olema kooskõlas põhiseadusliku korraga, täideviiv võim ja õiguse mõistmine peavad omakorda seaduste ja õigustega kooskõlas olema.
  • (4)Igaühe vastu, kes ette võtab seda korda kõrvaldada on igal sakslasel õigus vastupanule, kui muid lahendusi ette näha pole.
    • Artikkel 20a (Loomulike elamistingimuste ja loomade kaitse)
    • Artikkel 21 (Parteid)
    • Artikkel 22 (Liidupealinn, liidulipp)
    • Artikkel 23 (Euroopa Liit - põhiõiguste kaitse - subsidiariteedi printsiip)
    • Artikkel 24 (Suveräänsusõigust ülekandmine - kollektiivne kaitsesüsteem)
    • Artikkel 25 (Rahvusvahelise õiguse eesõigus)
    • Artikkel 26 (Rahu kindlustamine)
    • Artikkel 27 (Kaubalaevastik)
    • Artikkel 28 (Liidumaade konstitutsioonid - kohalike omavalitsuste omavalitsus)
    • Artikkel 29 (Liidustruktuuri ümberkorraldamine)

Liidupäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidunõukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühine komisjon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidupresident[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiduvalitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidu seadusandlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiduseaduste elluviimine ja liiduadministratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühisülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õigusmõistmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaitsejuhtum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemineku- ja lõpumäärused[muuda | redigeeri lähteteksti]