Saksa Rist

Allikas: Vikipeedia
Saksa Rist kullas

Saksa Rist (saksa keeles Deutsches Kreuz) oli Kolmanda Riigi autasu, mis oli järk kõrgem kui I klassi Raudrist, kuid madalam kui Rüütlirist.

Saksa Rist Kullas annetati sellele, kellel olid mõlemad Raudristid ja pärast I järgu risti saamist sooritas veel kolm tegu, mis olnuks Raudristi I klassi väärilised.[1]

Autasu Saksa Rist kinnitas Adolf Hitler 16. novembril 1941.

Saksa Risti anti välja kahte tüüpi: kullas ja hõbedas. Saksa Risti kullas valmistati rohkem kui hõbedas. Kuldne autasu anti vapruse eest, hõbedane autasu silmapaistva teenistuse eest.

Autasu läbimõõt on 6,5 cm ja seda kanti sõdurikuue parema käe ülatasku peal. Kui autasu saajale oli omistatud Saksa Rist hõbedas ja kullas, siis võis neid mõlemaid korraga mundril kanda.

Saksa risti kullas anti välja maaväes 14 639, sõjalaevastikus 1481, Luftwaffes 7428, SS-is ja politseis 822 ja välismaalastele 14 tükki. Saksa risti hõbedas anti välja maaväes 874, laevastikus 105, Luftwaffes 65, SS-is ja politseis 70 tükki. Välismaalased Saksa risti hõbedas ei saanud.

Hiljem töötati veel välja Saksa rist briljantidega, mis oma tähtsuselt pidi asuma Rüütliristi raudristi ja Rüütliristi raudristi tammelehtedega vahel, kuid sõda lõppes enne kui seda autasu jõuti välja anda.

Ainus eestlane keda autasustati Saksa Ristiga Kullas oli SS-Obersturmführer Hando Ruus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Võitleja", Toronto nr 8, august 1975, lk 6. "Kõrge vääristus 30 aasta pärast"