Sainte-Laguë meetod

Allikas: Vikipeedia

Sainte-Laguë meetod on suurima keskmise põhimõttel töötav valimismeetod. Meetod on oma nime saanud Prantsuse matemaatikult André Sainte-Laguë'lt.

Selle valimismeetodi valem on: koefitsient = \frac{V}{(S+0,5)} \,\!

koefitsient – on koefitsient

V – erakonna hääled

S – jooksev kohtade arv parteil (algul: S=0 kõigil parteidel)

See meetod on sarnane D'Hondti meetodiga, aga ilma viimase suurimate parteide soosimiseta. Kõigil parteidel on algul 0 kohta. Kui nimekirjal on kõrgem koefitsient, siis arvutatakse uus koefitsient välja. Protseduuri korratakse kuni kõik kohad on jaotatud.

Alternatiivmeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sellel meetodil on ka teine võimalus kohtade arvutamiseks. Leitakse iga partei protsent, selle põhjal arvutakse igal parteil kohtade arv ja see ümmardatakse üles. Seda meetodit nimetatakse tooreks Websteri meetodiks. See ei anna alati täpselt nii palju kohti, kui soovitud. Juhul, kui kohti jagati üle, siis arvutakse iga partei koefitsient; jagades iga partei häälte arv võidetud kohtade arvuga-0,5, leitakse kõige väiksem koefitsient ja see partei kaotab ühe koha. Kui kohti tuleb puudu, siis arvutakse koefitsiendid jagades iga partei häältehulk hetkel võidetud kohtade arvuga+0,5.

On ka kolmas võimalus: sättida kvoot (häälte arv/kohtade arv) nii, et sellega läbi jagades ja tulemust ülespoole ümmardades, saadakse täismaja mandaate.

Modifitseeritud Sainte-Laguë[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sainte-Laguë-ist on tehtud ka modifitseeritud variant: esimene jagaja on 0,7; teine 1,5 ja ülejäänud nagu tavaline Sainte-Laguë. Selle modifikatsiooni mõte on teha esimeste mandaatide saamine keerukamaks väikestel parteidel ja sarnaneb nii D'Hondti meetodiga aga samas järgmised kohad peale esimeste mandaatide on nagu tavaline Sainte-Läguë. See on Sainte-Laguë modifikatsioonidest üks tuntumaid. Kuigi vähemtuntud modifikatsioon on 1. koha jagaja 0,75 peale sättida; 2. koha jagaja 1,5, jne. nagu tavaline Sainte-Laguë. Seda meetodit kasutab Ungari. See on väikeparteide suhtes veel karmim kui 0,7ga modifikatsioon.

Näide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Partei A saab 500 häält, partei B saab 400 häält ja partei C saab 300 häält. Jagada 4 mandaati tavalise Sainte-Lägueiga.

Jagaja Koht Partei A Partei B Partei C
0,5 1 1000 800 600
1,5 2 333,33 266,66 133,33
2,5 3 200 160 120
3,5 4 142,86 114,30 85,71

Partei A saab 2, partei B 1 ja partei C 1 koha.

Kasutamispiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kastutatakse näiteks: Bosnia ja Hertsegoviinas, Uus-Meremaal, Lätis, Hamburgis ja Breemenis parlamendikohtade jaotamisel. Modifitseeritud (0,7ga) kasutatakse näiteks: Norras ja Rootsis parlamendivalimistel.

Jagajate jada kohta:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Analoogne on tavalise Sainte-Laguë puhul: 1. koht – 1, 2. koht – 5, jne. ehk niiöelda paaritute arvude jada. 0,7-ga modifitseeritud puhul 1. koht 1,4; 2. koht 3, jne. nagu tavaline Sainte-Läguë. 0,75 puhul 1,5 on 1. koha jagaja ja ülejäänud kõik need samad mis on tavalisel Sainte-Lägüel.