Sada koolkonda

Allikas: Vikipeedia

Sada koolkonda (hiina keeles baijia) on koondnimetus filosoofiakoolkondade kohta Vana-Hiinas sõdivate riikide ajastul (Zhanguo) 475–221 eKr.[1]

Nimetus rõhutab tollast koolkondade rohkust ning eri allikais dateeritakse seda erinevalt, alustades vahel ka Chunqiu ajastust ("Kevaded-sügised", ca 770–475).

Põhiline ülevaade ajastust pärineb saja koolkonna kaasaegse filosoofi Zhuangzi ja hilisema ajaloolase Sima Qiani kirjeldustest. Neis tõstetakse esile kuut koolkonda: konfutsianistid (rujia), motistid ehk moistid (mojia), yin-yang'i koolkond ehk natuurfilosoofid (yinyang jia), nimede koolkond ehk nominalistid ehk loogikud (mingjia), taoistid ehk dao koolkond (daojia) ning legistid ehk seaduse koolkond (fajia).[1] Teistes allikates mainitakse ka tänapäeval vähem tähelepanu pälvinud koolkondi nagu põllumajanduse koolkond (nongjia), diplomaatia koolkond (zonghengjia), mitmekesine koolkond (zajia), väikeste kõneluste koolkond (xiaoshuojia) ning sõjanduskoolkond (bingjia).

Saja koolkonna ajastust on säilinud suhteliselt vähe tekste. Algallikate nappuse üks põhjusi on sõdivate riikide ajastule järgnenud Qini dünastia võim, mille esimene keiser Qin Shi Huangdi keelustas legismiga vastuolus olevad raamatud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Ida mõtteloo leksikon"". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2012. Vaadatud 10. augustil 2009.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]