Süüria

Süüria Araabia Vabariik araabia الجمهوريّة العربيّة السّوريّ Al-Jumhūrīyah al-‘Arabīyah as-Sūrīyah
Süüria lipp Süüria vapp
Riigihümn	Humat ad-Diyar
Pealinn	Damaskus
Pindala	185 180 km²
Riigikeel(ed)	araabia
Rahvaarv	22 500 000 (2009)
Rahvastiku tihedus	121 in/km²
President	Bashār al-Asad
Peaminister	Umar Ibrāhīm Ğalāwanjī
Iseseisvus	17. aprill 1946
Rahaühik	nael (SYP)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.sy
ROK-i kood	SYR
Telefonikood	963

Süüria on riik Lähis-Idas. See piirneb läänest Vahemere ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga.

Süüria nimi on pärit Vanast-Kreekast, kus nimetusega Σύριοι tähistati assüürlasi. Uuemate uuringute järgi viitab Süüria Assüüriale.

Riigikord

Süüria on unitaarne vabariik. Kehtib 26. veebruaril 2012 jõustunud põhiseadus, millega määratletakse Süüria poolpresidentaalseks vabariigiks, kus islam on valitsev usk.

Kõrgeim seadusandlik võim kuulub Rahvanõukogule, mis moodustatakse otsestel valimistel 4 aastaks. Rahvanõukogu on ühekojaline. Valimistel läheb kaks kolmanikku häältest alati automaatselt üle hetkel võimul olevale koalitsioonile.

Täidesaatev võim kuulub presidendile ja Ministrite Nõukogule (valitsus). Ministrite Nõukogu esimees (peaminister) ja valitsusliikmed vastutavad oma tegevustes presidendi ees. Praegu seisab Süüria valitsus silmitsi demonstratsioonide ja protestidega, mis on seotud araabia kevadega. Suured konfliktid, mille juured ulatuvad juba aegadesse enne Kristust, on Süürial naaberriigi Liibanoniga. Süüriat on olnud põhjust süüdistada Liibanoni destabiliseerimises.

President

Riigipea on rahvahääletusel 7 aastaks valitav president. Presidendikandidaadi esitab Rahvanõukogu (parlament) valitseva partei juhtkonna ettepanekul. President nimetab ühe või mitu asepresidenti. Põhiseadus nõuab, et president oleks moslem, kuid see ei tee islamist tingimata riigiusku. Põhiseadus annab presidendile õiguse määrata ametisse ministrid, kuulutada välja sõjaolukorra ja erakorralise olukorra, välja anda seadusi, mis vajavad parlamendis ratifitseerimist (välja arvatud hädaolukorras). President võib ka välja kuulutada amnestia, muuta põhiseadust ning nimetada riigiteenijaid ja sõjaväelasi. President on ka relvajõudude ülemjuhataja.

Praeguseks Süüria presidendiks on Bashār al-Asad (sündinud 11. septembril 1965), kes sisuliselt päris võimu oma isalt Ḩāfiz̧ al-Asadilt (võimul 1971. aastast alates) 2000. aasta valimistel ning valiti teist korda 2007. aastal. Vastaskandidaati tal ei olnud. Kuna Süüria põhiseadus nägi ette, et president peab olema vähemalt 40 aastat vana, aga al-Asad oli kõigest 34-aastne, muutis Süüria parlament kiirest põhiseadust ja kehtestas presidendi minimaalseks vanuseks 34 aastat. Bashār al-Asad kuulub alaviitide usulisse rühmitusse.

Parlament

Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei (ka Araabia Sotsialistlik Baa'thi Partei) ehk Baath (Ḥizb al-Ba`ṯ al-`Arabī al-Ištirāki) on partei, mis asutati 1940. aastatel Damaskuses araabia rahvusliku liikumise käigus. Partei eesmärgiks oli ühendada kõik Araabiamaad ühte riiki ning seista vastu lääne koloniaalvõimule. Suurima mõjuvõimu saavutas Baathi partei Süürias ja Iraagis. 1966. aastal kukutati Süürias sõjaväelise riigipöördega liikumise asutaja Michel Aflaq ning partei jagunes rivaalitsevateks Süüria ja Iraagi organisatsioonideks, mis omasid teistes Araabia riikides paralleelseid struktuure. Iraagis saavutas Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei võimu 1963. aastal, kuid keelustati 2003. aastal Iraagi sõja käigus. Süürias on ta aga võimul tänaseni.

Loodus

Süüria jääb 32° ja 38° N ning 35° ja 43° E vahele.

Suurem osa riigi territooriumist hõlmab edelast kirdesse madalduv (1000 m-st 250 m-ni) Süüria lavamaa – suure Saudi-Araabia kiltmaa põhjaosa. Lavamaalt kerkivad madalad mäemassiivid ja -ahelikud. Riigi ida- ja kirdeosas asub 250—450 m kõrgune Al-Jazirah tasandik, mida Süüria lavamaast lahutab Eufrati (Al-Furāti) jõe org. Lääneosas paiknevat kitsast Vahemere rannikumadalikku eraldab sisealadest ‘Alawīyīni mäeahelik (Jabal Matta, 1582 m), mis idas madaldub järsult tektoonilisse vagumusse. Liibanoni piiril asuvad Antiliibanoni mäed ning sellest lõuna pool Iisraeli ja Jordaania piirini ulatuv Golani kõrgendik (300 – 1200 m). Lõunaosas paikneb vulkaaniline massiv Jabal ad-Durūz (Jabal al-‘Arab, 1803 m).

Süüria aladel on valdav lähistroopiline mandriline kliima, sajab 100–300 mm/a ja peaaegu ainult talvel. Keskmine temperatuur jaanuaris 4–6, juulis 32–34 °C. Suvel puhub tugev kõrbetuul hamsin, mis toob Araabia poolsaarelt liiva ja tolmu. Vaid rannikumadalikul on vahemereline kliima: sademeid kuni 900 mm/a, keskmine temperatuur on jaanuaris 10–12, juulis 25–27 °C. Ansariya mägedes sajab kuni 1400 mm/a, talvel ka lund.

Peamiselt katavad Süüria alasid kuivad platood ja väheste oaasidega Süüria kõrb, on ka rohelisi alasid Vahemere äärses riigi loodeosas. Rannikumadalikud on üles haritud. Mäestike Vahemere-poolsetel nõlvadel kasvab makjat, kohati on tamme- ja süüria männi salusid, idanõlvadel on mägistepp. Eufrat on Süüria suurim jõgi, mis voolab 675 km ülatuses läbi maa põhja-ja idaosa. Tähtsad on ka tema vasakpoolsed lisajõed Al-Khābūr ja Balīkh ning Vahemerre suubuv Al-‘Asī. Süüria kõrbes leidub vadisid. Eufratile on rajatud Al-Asadi veehoidla (630 ruutkilomeetrit). 1970. aaastail Saksa Demokraatliku Vabariigi abiga Tartūsi rajatud tsemenditehas on Vahemere rannikuala suurimaid reostajaid.

Imetajaid on 63 liiki. Kunagisest rikkalikust sõraliste faunast on vähesel määral säilinud ainult metssiga, metskitse, džeiraani ning mägi- ja dorkasgaselli. 20. saj. II poolel hävisid loodusest valge-orüks ja nuubia kaljukits. Endeemset tava-kuldhamstrit kasvatatakse lemmikloomana kogu maailmas. Linde on kohatud 392 liiki, neist näiteks kaljuiibis, mesopotaamia roolind ja seedrikoldvint on ohustatud. Roomajaid on 127 (sh. 9 kilpkonna- ja 48 maoliiki) ja kahepaikseid 16 liiki. Putukaid on ligi 1450 liiki. Süürias kaitstakse kohalikke väga vanu koduloomatõuge. Süürias on 42 kaitseala.

Süüria põhilisteks maavaradeks on nafta ja maagaas, leidub ka raua-,mangaani- ja kroomimaaki, barüüti, pruunsütt, fosforit, väävlit, kivisoola, looduslikku bituumenit ja kipsi.

Rahvastik

94% Rahvastikust on on araablased. Teistelt araabia maadelt sisserännanud ja nende järglased (peamiselt palestiinlased) moodustavad 3%, kurdid üle 3% ning armeenlased 1,5% rahvastikust. On ka tšerkesse, assüürlasi, türklasi, turkmeene, pärslasi ja juute. Rahvastiku juurdekasv on kiire, 1980 – 1992 oli see 3,3% aastas.

90% elanikkonnast moslemid, neist 58% sunniidid, 27% šiiidid ja 5% druusid. Kristlasi on 10%.

Asustustihedus on 70 inimest ruutkilomeetri kohta (1992).

Haldusjaotus

Süüria kubermangud: 1. Madinat Dimaschq (Damaskus), 2. Rif Dimaschq, 3. Al-Qunaitira, 4. Dar'a, 5. as-Suwaida, 6. Homs, 7. Tartus, 8. Latakia, 9. Hama, 10. Idlib, 11. Aleppo, 12. Ar-Raqqa, 13. Dair az-Zaur, 14. al-Hasaka

Süüria on jaotatud neljateistkümneks kubermanguks (muḩāfaz̧āt, ainsus muḩāfaz̧ah). Kubermangud jagunevad kuuekümne üheks provintsiks, mis on omakorda jaotatud väiksemateks alamosadeks.

Kuberner on kõikide kubermangude juht. Kuberneri määrab ametisse siseminister ja kinnitab ametisse täidesaatva võimu määrus. Kuberneri abistab tema ametiajal provintsi volikogu.

Damaskus on Süüria pealinn (umbes 1 590 000 elanikku). Latakia (umbes 650 000 elanikku) ja Ţarţūs on tähtsad Vahemereäärsed sadamalinnad. Teiste suurimate linnade hulka kuuluvad Aleppo (Ḩalab) (2 1000 000 elanikku) ja Ḩimş (1 033 000 elanikku).

Majandus

Süüria tähtsaimad majandusharud on põllumajandus, nafta tootmine, tööstus ja turism. Majandust on oluliselt mõjutanud naftahinna kõikumine maailmaturul, rahvastiku kiire kasv ja suured sõjalised kulutused. Tähtsaimais majandusharudes valitseb riiklik sektor: 80 % tööstustoodangust annavad riiklikud ettevõtted, 90% väliskaubandusest ja 95% pangandusest kuulub riigile. Riigi kirdeosa Al Jazira ja lõunaosa Hawrani on olulisteks põllumajanduspiirkondadeks. Maagaasi eksporditi juba 1940. aastast, naftat alates 1974. aastast.

Teabelevi

Ajakirjandus on mitmesuguste organistatsioonide ja erakompaniide valduses. Iga päev ilmub 10 päevalehte, suurim neist on Al-Baath. Tuntuim inglise keelne ajaleht on Syrian Times. Riiklik ringhäälinguteenistus korraldab raadio- ja telelevi. Uudisteagentuuriks on SANA (Syrian Arab News Agency)

Inimõigused

Süüria inimõiguste olukord on üks halvimaid maailmas. Inimõiguste organisatsioonid Human Rights Watch ja Freedom House arvasid Süüria kui "mitte vabade" riikide hulka.

Süürias vahistatakse meeleavaldustel demokraatlike vaadetega inimesi ja inimõiguslasi, pannakse kinni veebilehti, vahistatakse blogipidajaid ja kehtestatakse reisikeelde. Omavoliline kinnipidamine, piinamine ja inimeste kadumine on laialt levinud. Süürias on naised tagakiusatud.

Ajalugu

Levant

Süüria paikneb ajaloolises Levantis, mis hõlmab endas Vahemerest itta jäävad alad kuni Mesopotaamiani. Põhja-lõuna suunal jääb Levant Tauruse mägede ja Araabia poolsaare vahele.

Süüria ala esimesed inimasustuse jäljed pärinevad vanemast kiviajast. Rohkesti on mälestisi hilisemast kiviajast ja pronksiajast. Süüria aladel hakati esimestena kasutama kivist kui ka kipsist ja põletatud lubjast anumaid. Obsidiaanist tööriistade leiud Anatooliast on tõestuseks varajastele kaubandussuhetele teiste riikidega. Vaaraodelt pärit esemed, mis on ilmselt kingitused, kinnitavad suhteid Egiptusega.

1975. aastal avastati itaallase Paolo Matthiae juhitud arheoloogilistel kaevamistel Ebla linna aladel, et kolmandal aastatuhandel eKr ulatas semiitide impeerium Punasest merest Anatooliani põhjas ning tänapäevase Iraagi aladeni idas. Tekkisid linnriigid, neist jõukaim Ebla linn rajati umbes 3000 aastat eKr. Semiitide impeerium rikastus Ebla linnas tänu headele kaubandussuhetele Sumeri ja Akadi aladega. Uuringud näitavad ebla keele sugulust akadi keelega. Lisaks usuvad teadlased, et Eblas räägitud keel kuulub vanimate kirjalike semiidi keelte hulka.

2. aastatuhendel eKr võitlesid Süüria pärast Egiptus ja Hetiidi riik (hetiidid). 14. sajandil eKr tungisid Süüriasse aramea hõimud. Naabersuurriikide nõrgenedes tekkis taas semiidi hõimude väikeriike ja nende liite. 8. sajandil eKr sattusid need Assüüria, seejärel Babüloonia ning 539 eKr Ahhemeniidide võimu alla.

333 eKr vallutas Süüria Aleksander Suur. Alates 2. sajandist levis laialdaselt ristiusk ja süüria keeles loodi rikkalik kristlik kirjavara.

83 aastat eKr langes Süüria Armeenia kuninga kätte. Armeenia võim kestis Süürias üle 13 aasta. 64. aastal eKr liideti Süüria Rooma provintsiga.

640. aastal vallutasid maa araablased. 660. aastal tegi kaliif Muavija Damaskusest Umijaadide Kalifaadi pealinna.

Aijubiidide dünastia lõpetas Süüria väikeriikide omavahelise võitluse ja tõrjus 1187. aastal ristisõdijad maalt välja. 1250–1270 aastail tulid võimule Egiptuse mamelukid, kes lõid Baibarsi juhtimisel tagasi mongolid.

Praegune Süüria iseseisvus 1946. aasta aprillis, kui vabaneti Prantsuse okupatsiooni alt. Süüriast sai ametlikult parlamentaarne vabariik. Peale iseseisvumist pidi Süüria vabariik vastu seisma mitmetele vallutamiskatsetele.

Sõjavägi

Relvajõududesse kuulub umbes 400 000 inimest. Süürias on ajateenistus kohustuslik, mehed hakkavad riiki teenima 18. eluaastast. Kohustuslikku sõjaväe perioodi on aja jooksul lühendatud mitu korda. 2005. aastal lühendati seda kahelt ja poolelt aastalt kahele aastale, 2008. aastal 21 kuuni ja 2011. aastast kestab ajateenistus poolteist aastat.

Umbes 20 000 sõjaväelast käis Liibanonis missioonil aastatel 1975–2005. Arvatakse, et missioonile minekut ajendas kasutust mitte leidev sõjatehnika.

Nõukogude Liit oli kaua aega Süüria vägede peamine väljaõppe ja varustuse allikas. Impeeriumi lagunemine võis olla üks tegur, mis kahjustas Süüria võimet hankida kaasaegset sõjavarustust. Süüria sõjaväe arsenalis on maa-maa tüüpi raketid: Põhja-Koreas toodetud Scud-C raketid, mille laskeülatus küündib 500 kilomeetrini, ja väidetavalt Põhja-Korea ja Iraani koostöös välja töötatud Scud-D raketid, laskeülatusega 700 kilomeetrit.

Meediakajastus 2012

• 06. august 2012, Süüria peaminister läks mässuliste poolele üle, err.ee

Vaata ka

• Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei
• Palmyra (ka Palmyre, Tadmur, Tudmur, Tadmor), kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse aastast 1980.
• Süüria muusika

Välislingid

• Naharnet
• U.S Department of State
• Freedom House
• Human Rights Watch Anuual Report
• WFP: Syrians Need Our Help

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad