SN 2004dj
Allikas: Vikipeedia
| SN 2004dj | |
|---|---|
 |
|
| Vaatlusandmestik (Epohh J2000.0) | |
| Supernoova tüüp | II-P |
| Jäänuki tüüp | udukogu |
| Kodugalaktika | NGC 2403 |
| Tähtkuju | Kaelkirjak |
| Otsetõus | 07h 37m 17.044s |
| Kääne | +65° 35′ 57.84″ |
| Galaktilised koordinaadid | ? |
| Avastamise kuupäev | 31. juuli 2004 18:15 UTC [1] |
| Tähesuurus (V) | +11,2 |
| Kaugus | umbes 11 000 000 valgusaastat[1] |
| Füüsikalised karakteristikud | |
| Eelkäija | teadmata täht klastrist Sandage 96 |
| Eelkäija tüüp | superhiid |
| Värv (B-V) | teadmata |
SN 2004dj oli selle avastamise hetkel heledaim supernoova pärast SN 1987A.
Selle II-P tüüpi supernoova avastas jaapani astronoom Koichi Itagaki 31. juulil 2004. Avastamise hetkel oli selle näiv tähesuurus 11,2 ja avastamine toimus siis, kui supernoova oli jõudnud oma maksimaalsesse suurusse.
Supernoova eellaseks oli täht noorest ja kompaktsest täheklastrist NGC 2403 spriraalgalaktikas, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus 11–14 miljoni valgusaasta kaugusel. See täht oli Päikesest umbes 15 korda suurema massiga. Klaster, milles supernoova tekkis, oli katalogiseeritud 96. objektina Allan Sandage'i 1984 koostatud tähti ja täheklastreid koondavas valgustugevuse nimekirjas ning seetõttu on sellele sageli viidatud ka nime all Sandage 96.
