SM U-26

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tüüp U-23 allveelaevast; teiste U-26 tähistust kandnud laevade kohta vaata täpsustuslehte U-26.

Teenistuskäik (Saksa keisririik) Flagge Deutsches Reich - Kriegsflagge (1903-1918).png
Nimi: U-26
Tellitud: 18. märts 1911
Ehitaja: Germania Werft, Kiel
Kiil maha pandud: 31. mai 1912
Vette lastud: 16. oktoober 1913
Kasutusele võetud: 20. mai 1914
Saatus: Kadunud Soome lahel 1915. aasta augustis/septembris, 30 meest hukkunud (kogu meeskond)
Laeva üldandmed Tüüp U-23 allveelaeva tehnilised andmed
Klass ja tüüp: Saksa Tüüp U-23 allveelaev
Veeväljasurve: pinnal 685 t/sukeldunult 878 t
Pikkus: 64,70 m
Süvis: 3,45 m
Peamasinad: diiselmootorid 2x 900 hj
elektrimootorid 2x 600 hj
Kiirus: pinnal 16,7 sõlme
sukeldunult 10,3 sõlme
Sõidukaugus: pinnal 8790 meremiili
sukeldunult 80 meremiili
Meeskond: 30 (4 ohvitseri, 26 madrust) meest
Relvastus: 88 mm pardakahur, 300 mürsku
4 X 500 mm torpeedotoru (2 vööris ja 2 ahtris), 6 torpeedot
Märkused: sukeldumissügavus umbes 50 meetrit

SM U-26 oli Esimese maailmasõja aegne Saksa diiselelektriline allveelaev. Selle suurimad võidud olid Vene Keisiriigi soomusristleja Pallada uputamine 11. oktoobril 1914 Hanko lähedal ja miiniveeskaja Jenissei uputamine 4. juunil 1915 Suurupi väina suus. Laev lahkus 11. augustil 1915. Liepājast ja viimati nägi seda Briti allveelaev HMS E9 seda Kõpu tuletornist edelas. Edasine saatus on täpselt teadmata, kuid tõenäoliselt hukkus laev kusagil Soome lahes miinil koos kõigi 30 mehega pardal.[1]

Teenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postkaart soomusristleja Pallada uputamisest Saksa allveelaeva U-26 poolt.

Laev lasti vette 16. oktoobril 1913 ja võeti teenistusse 20. mail 1914.[2] Esimese maailmasõja ajal oli laeva komandöriks kaptenleitnandi auastmes vabahärra Egewolf von Berckheim ja tema juhtimisel uputas U-26 aastatel 1914–1915 viis laeva: soomusristleja Pallada, miiniveeskaja Jenissei ning kolm transpordilaeva.[3]

U-26 leidis 10. oktoobril 1914. Soome lahe suust Vene ristleja Admiral Makarov ja jõudnud laskekaugusel, saatis teele kaks torpeedot. Paraku hakkas ristleja just sel hetkel manöövrit sooritama ja torpeedod läksid mööda.[4] U-26 alustas 11. oktoobril 1914 kell 4 hommikul sõitu Hanko neeme suunas, kust loodeti leida Vene laevu.[3] Ristlejad Aurora ja Rossia ilmusid allveelaeva vaatevälja kell 9.15, kuid liikusid liiga kiiresti selleks, et neile järgi jõuda.[4] Kell 11.30[4] või 10.30[3] tunni pärast kohtutigi Russarö tuletornist 10 miili lõunas kahe soomusristlejaga Pallada ja Bajan, mis sõitsid 600–800 meetrise vahega teineteise järel. Allveelaev ületas soomusristlejate kursijoone, pööras mõnevõrra ja lasi ahtriaparadist välja ühe torpeedo. Ideaalselt positsioonilt lastud torpeedo tabas kell 11.10 (või 12.10[4]) Palladat otse keskele, kus paiknes laeva laskemoonaruum. Laskemoon plahvatas ning üles kerkis võimas vee ja suitsusammas. Suitsu hajudes oli laev kadunud ja veepinnal hulpisid vaid rusud.[3][4] Hukkus eri andmetel 584 või 597 meest, kellest vähemalt kuus olid Eestist pärit.[4][5]

Edasi suundus U-26 talvekorterisse ja jätkas tegevust järgmise aasta kevadel. 23. aprillil 1915 uputati Ahvenamaa lähedal 849 brutoregistertonnise mahutavusega Vene kaubalaev Fråk. 4. juunil 1915 luuras U-26 Pakri saarte juures, lootes tabada mõnda Tallinnast väljuvat laeva. Varsti ilmus nähtavale ilma saatelaevadetta miiniveeskaja Jenissei, mis kalda ääres liikudes Väinamere poole suundus. Allveelaev võttis Keibu lahe suus positsiooni sisse ja lasi 600 meetri kauguselt Jenissei suunas teele torpeedo. Jenissei sai tabamuse otse keskele ja plahvatus rebis allpool veeliini paremasse pardasse suure augu. Jenissei hakkas kiiresti kreeni vajuma ja uppus kümne minutiga. Korraliku väljaõppeta madrused ei osanud laeva ja enda päästmiseks suurt midagi teha ning paljud hüppasid lihtsalt vette. Kuigi rannalt tõtati pea kohe kalapaatidega appi, õnnestus päästa vaid 21 meest – paljud veest välja tõmmatud surid alajahtumise või hirmušoki tõttu. Hukkus 298 meest, teiste seas ka laeva komandör 2. järgu kapten K. V. Prohhorov.[3]

Kuigi venelased olid nüüd läheduses tegutsevast vastasest teadlikud ja valvasid oma laevu paremini, õnnestus U-26 25. augustil Suurupi väina suus uputada 1982 tonnise veeväljasurvega transpordilaev Petšora, mida sõjalaevastik ujuvtöökojana kasutas. Veidi hiljem, 30. augustil langes Vormsi lähistel allveelaeva saagiks 869 tonnise veeväljasurvega transpordilaev Zemlja.[3]

Saatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Zemlja uputamist hakkas U-26 lõunasse, kodusadama poole liikuma, kuid jäi koos kõigi 30 meeskonnaliikmega kadunuks. Kokkuleppeliselt peetakse laeva hukkumise kuupäevaks 31. augustit, hukkumispaik on teadmata.[3] Tõenäoliselt põhjustas hukku meremiin kuid võimalikud on ka inimlik viga või tehniline rike.[6]

Eesti meremuuseumi uurimislaev Mare leidis 21. mail 2010. aastal Naissaare ja Osmussaare vahelt 100 meetri sügavusel lebava allveelaeva vraki, mida esialgsete uurimistulemuste järgi peeti U-26-ks. Juulis vraki juurde saadetud allveerobot tuvastas aga, et tegemist on hoopis Teise maailmasõja aegse Nõukogude allveelaevaga Štš-322.[3]

Mais 2014 teatas Soome tuukritemeeskond Badewanne, et on laeva vraki leidnud Soome lahe lääneosast. Ahter ees uppunud allveelaeva torn ja suur osa kerest paistab mudast välja. Kuna vrakk asub laevatee all, on sukeldumistööd selle juures raskendatud.[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Herzog 1993, lk 88f
  2. Herzog 1993, lk 67
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Vello Mäss. Lippude lehvides mere põhja. Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel. Horisont 4/2010, 16. august 2010. Kasutatud 30. detsember. 2012.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Õun 2003, 73–74
  5. Merilin Kruuse. Soome vetest leitud sõjalaev Pallada viis Neptuni riiki vähemalt kuus eestlast. delfi.ee, 29. oktoober 2012. Kasutatud 30.12.2012.
  6. Kemp 1998, lk 15
  7. Heiki Suurkask. Soome tuukrid sattusid 99 aastat Läänemere põhjas lebanud Saksa allveelaevale. forte.delfi.ee, 29. mai 2014. Kasutatud 29.05.2014.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]