S-Video

Allikas: Vikipeedia
Eestvaade S-Video pesale (vastavalt pistiku jooteotstele):
1 – heleduse maa
2 – värvi maa
3 – heledus Y
4 – värv C
Komposiitvideo (a) ja S-Video (b) sagedusspektrid

S-Video on videosignaali analoogkujul edastamise liides. S (ingl Separated ’eraldatud’) osutab sellele, et heledussignaal (Y) ja värvisignaal (C) edastatakse teineteisest eraldi. S-Video tagab parema kvaliteedi kui komposiitvideo ehk liitvideo, mille korral videosignaal edastatakse ühe kaablisoone kaudu, kuid jääb maha komponentvideost, mis kasutab videosignaali jaoks kolme kanalit. S-Video ei võimalda edastada audiosignaali.

Komposiitvideoga võrreldes jätab S-Video rohkem infot videosignaalist muutmata, mistõttu on pilt teravam ja selgem ning värvid puhtamad.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

S-Video liidese võttis 1987. aastal kasutusele Jaapani firma JVC oma S-VHS (Super-VHS) videomagnetofonis, et luua kaabli abil ühendus videokaamera ja teleriga. Tänu S-Video kaablile sai S-VHS-kassettidelt vaadata nii kvaliteetset pilti, mida videokassett üldse võimaldas.

1990. aastatel hakati S-Video pesa lisama ka teistele seadmetele, nagu näiteks DVD-mängijad, satelliidivastuvõtjad ja mängukonsoolid. Aastal 2000 tuli välja ka S-Video valmidusega graafikakaart, mis andis võimaluse ühendada telerit arvutiga.

S-Video – komposiitvideo adapteri skeem

Adapterid[muuda | redigeeri lähteteksti]

S-Video signaali on lihtne muuta komposiitvideoks. Selleks tuleb vaid ühendada heleduse ja värvi kontaktid läbi kondensaatori. Selleks on olemas vastavad adapterid.. Vastupidine muutmine (komposiitvideo S-Videoks) on aga palju keerulisem: liitsignaali lahutamiseks läheb vaja kammfiltriga elektroonikalülitust.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]