Süsinikkondriidid

Allikas: Vikipeedia

Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab 8 kondriitmeteoriitide gruppi ja mõningaid grupeerimata meteoriite. Süsinikkondriitide seas on ka mõned seni teadaolevalt kõige vanemad ja primitiivsemad meteoriidid. Kõigist Maale langenud meteoriitidest moodutavad süsinikkondriidid 4,6%.[1]

Tuntumate süsinikkondriitide seas on Allende, Murchisoni, Orgueili, Ivuna, Murray, Tagishi järve ja Sutter's Milli meteoriit.

Koostis ja liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned süsinikkondriidid. Vasakult paremale: Allende, Yukoni ja Murchisoni meteoriit.

Süsinikkondriitide gruppe tähistatakse kahetäheliste lühenditega, milles C on lühend sõnast carbonaceous ja järgnev täht (I, V, M, R...) vastab leiukohale, kust vastava grupi iseloomulikuim esindaja leiti (I - Ivuna, V - Vigarano jne.).

Mõnedele süsinikkondriitide gruppidele - iseäranis CM ja CI grupile, on iseloomulik suhteliselt suur vee sisaldus (3% kuni 22%)[2] ning samuti ka orgaaniliste ühendite sisaldus. Põhiliselt koosnevad nad silikaatidest, oksiididest ja sulfiididest, lisaks võib neis leiduda mineraale oliviini ja serpentiini. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja vee olemasolu viitab sellele, et alates tekkimisest pole neid tugevalt läbi kuumutatud (>200°C), mistõttu võib nende koostis olla lähedane materjalile, millest kunagi moodustus päikesesüsteem. Teistesse süsinikkondriitide gruppidesse (CO, CV, ja CK) kuuluvad metoriidid on lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse poolest vaesemad ja mõned neist on viibinud kõrgetes tempereatuurides.

CI grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

See grupp on nimetatud Ivuna meteoriidi järgi ning keemiliselt koostiselt on siia gruppi kuuluvad kondriidid sarnased Päikese fotosfääriga. CI grupi süsinikkondriidid on siiani leitud meteoriitidest ühed kõige primitiivsemad.

CI kondriitide veesisaldus on tavaliselt suhteliselt kõrge (kuni 22%).[2] Veel leidub neis orgaanilist ainet aminohapete[3] ning polütsükliliste aromaatsete süsivesikute jt. näol.[4] Lisaks võib neist leida füllosilikaate, magnetiidi ja oliviini kristalle. Arvatakse, et nad pole sattunud temperatuuri kätte, mis oleks olnud kõrgem kui 50°C. See viitab, et nad tekkisid päikesesüsteemi moodustanud akreditsiooniketta välimises osas.

Tuntuimad CI grupi kondriidid on Ivuna, Orgueili, Alaisi, Tonki ja Revelstoke'i meteoriit. Mitmeid teisi on leitud veel Jaapani uurijate poolt Antarktikast. Üldiselt on CI grupi meteoriidid maapealsete ilmastikutingimuste suhtes vähe vastupidavad ning peale alla kukkumist ei pruugi nad ülimalt kaua säilida.

CV grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

NWA 3118, CV3

See grupp on saanud oma nime Vigarano järgi (Itaalia). Enamik neist kondriitidest kuulub petrologilisse tüüpi 3.

Teada olevaid CV kondriite:

CM grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grupi nimi on pandud Mighei kondriidi järgi, kuid CM grupi kõige kuulsaimaks ja rohkeim läbiuurituimaks meteoriidiks on Murchisoni meteoriit. CM kondriite teatakse selle poolest, et nad sisaldavad hulgaliselt erinevaid orgaanilisi ühendeid, näiteks aminohappeid ja DNA koostises olevat puriini/pürimidiini.[5]

CR grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

See grupp on saanud oma nime Renazzo meteoriidi järgi (Itaalia). Kõige tõenäolisemaks taevakehaks, millelt need meteoriidid pärinevad on 2 Pallas.

CR kondriite:

Teisi kuulsaid CR kondriite:

CH grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

CH kondriidid võivad sisaldada kuni 40% metalle (sealt ka "H" - "high metal").[6] ning nad on kõige metalliderikkamad kondriidid üldiselt. Esimesena leitud sellesse gruppi kuuluv meteoriit kannab nime ALH 85085. Keemiliselt koostiselt on need kondriidid lähedased CR ja CB grupi kondriitidega. Selle grupi kondriidid võivad olla kahte petroloogilist tüüpi, kas tüüpi 2 või 3.[7]

CB grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle grupi nimi tuleb grupi kõige tuntumast meteoriidist: Bencubbini meteoriidist. Kuigi CB kondriitide koostiseks on +50% raud-nikkel, on nende mineraloogilised ja keemilised omadused on üsna sarnased CR kondriitidega ning neid ei klassifitseerita mesosideriitideks. CB grupi kondriite kutsutakse ka "bencubbiniitideks".

CK grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

See grupp on nimetatud Karoonda meteoriidi järgi. CK kondriidid sarnanevad CO ja CV grupi kondriitidele.[7]

CO grupp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grupp on saanud oma nime Ornansi meteoriidi järgi (Prantsusmaa). Kondrite läbimõõduks on ainult umbes 0.15mm. Nad kuuluvad kõik petroloogilisse tüüpi 3.

Tuntud CO kondriite:

Veel kuulsaid leide:

Grupeerimata süsinikkondriidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuulsaim:

Orgaaniline aine süsinikkondriitides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Murchisoni meteoriit

Ehrenfreund et al. (2001)[3] leidsid et Ivuna ja Orgueili meteoriitides on aminohappete sisaldus palju väiksem kui CM kondriitides (~30%) ja et neil oli eristatavalt kõrgem β-alaniini, glütsiini, γ-aminobutüürhappe ja β-amino-n-butüürhappe sisaldus, kuid madal α-aminoisobutüürhappe (AIB) ja isovaliini sisaldus. See viitab, et need (Ivuna ja Orgueili) meteriidid tekkinud ja pärit teistelt taevakehadelt kui CM kondriid tavaliselt ning erinevad on olnud ka orgaaniliste ainete sünteesirajad. Enamik orgaanilisest süsinikust CI ja CM grupi süsinikkondriitides on mittelahustuv keerukas materjal, meenutab natuke kerogeeni. Kerogeeni taolist ainest võib leida ka Marsilt pärit meteoriidist ALH84001 (akondriit).

CM gruppi kuuluvast Murchisoni meteoriidist on leitud üle 70 maavälist päritolu aminohappe ja lisaks veel teisi orgaanilisi ühendeid nagu karboksüülhappeid, hüdroksükarboksüülhappeid, sulfoonseid ja fosfoonseid happeid, alifaatseid, aromaatseid ja polaarseid süsivesikuid, fullereene, heterotsükleene, karbonüülühendeid, alkohole, amiine ja amiide.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bischoff, A., Geiger, T. Meteorites for the Sahara: Find locations, shock classification, degree of weathering and pairing. – Meteoritics, 1995, kd 30, nr 1, lk 113–122.
  2. 2,0 2,1 Norton, O. Richard (2002). The Cambridge Encyclopedia of Meteorites. Cambridge: Cambridge University Press, 121–124. ISBN 0-521-62143-7. 
  3. 3,0 3,1 Ehrenfreund, Pascale; Daniel P. Glavin, Oliver Botta, George Cooper, and Jeffrey L. Bada (2001). "Extraterrestrial amino acids in Orgueil and Ivuna: Tracing the parent body of CI type carbonaceous chondrites". Proceedings of the National Academy of Sciences 98 (5): 2138–2141. doi:10.1073/pnas.051502898. PMID 11226205. Bibcode2001PNAS...98.2138E. 
  4. Wing, Michael R.; Jeffrey L. Bada (1992). "The origin of the polycyclic aromatic hydrocarbons in meteorites". Origins of Life and Evolution of the Biosphere 21 (5-6): 375–383. doi:10.1007/BF01808308. Bibcode1991OLEB...21..375W. 
  5. "APOD: 2012 April 28 - Sutter's Mill Meteorite". APOD. NASA & MTU (28. aprill 2012). Vaadatud 6.05.2012.
  6. Norton, O. Richard (2002). The Cambridge Encyclopedia of Meteorites. Cambridge: Cambridge University Press, 139. ISBN 0-521-62143-7. 
  7. 7,0 7,1 "Carbonaceous chondrite" Meteorite.fr: All About Meteorites: Classification