Sümmeetria (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia
Need meriroosilised on radiaalsümmeetrilised. Tahvel Ernst Haeckeli teosest "Kunstformen der Natur"

Sümmeetria on bioloogia mõiste, mille all mõistetakse tavaliselt kehaosade või elundite korrapärast asetust kujuteldavate (sümmeetria)tasandite või (sümmeetria)telgede suhtes. Enamik hulkrakseid organisme on vähemal või rohkemal määral sümmeetrilised.

Looduses ja bioloogias on sümmeetria ligikaudne, sest näiteks taimede lehed, mis on näiliselt sümmeetrilised, on harva keskelt kokkupanduna täpselt ühesugused.

Sümmeetria elemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eristatakse kolme sümmeetria elementi: tasand (ehk tasapind), telg (ehk joon) ja kese (ehk tsenter või punkt). Sümmeetriatasand jagab organismi kaheks nõnda, et need on teineteise peegelpildid. Sümmeetriatelg on mõtteline joon, mis tekib kui selle ümber organismi 180° pöörates jääb loomakuju samasuguseks kui algasendis, 360° nurga all on kuju samasugune aga juba teistkordselt. Sümmeetriakese on telgede lõikepunkt (kuna neid on vähemalt 2).

Loomade ehituses eristatakse bilateraalset ehk kahekülgset, kiirelist ehk radiaalset ja radiaal-kiirelist ehk homaksoonset ehk sfäärilist sümmeetriat.

Radiaalne sümmeetria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Radiaalne ehk kiireline sümmeetria esineb nii loomadel kui taimedel. See on tekkinud kinnitunud ehk sessiilsetel loomadel, kel on välja kujunenud vaid ülemine ja alumine osa.

Sümmeetriatasandite alusel võivad organismid olla näiteks 6-, 5- ja 2-kiirelised.

Radiaalse sümmeetria erijuhte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomi, kellel sümmeetriatelgi ja -jooni on lõpmatult, nimetatakse sfäärilisteks ehk homaksoonseteks. Tavaliselt kuuluvad need organismid planktonisse ehk on hõljuvad. Kehakujult on nad enamasti kera-kujulised, kuna ümbritsev keskkond mõjub neile igast küljest samamoodi. Homaksoonsed on näiteks radiolaarid (Radiolaria).

Bilateraalne sümmeetria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bilateraalne sümmeetria

Bilateraalne ehk kahekülgne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel.

Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Sümmeetriaelementidest on neil esindatud vaid tasand.

Bilateraalsed on näiteks rõngussid, keelikloomad, kaasa arvatud inimene.


Organisme, kel puudub igasugune sümmeetria, nimetatakse asümmeetrilisteks (näiteks amööbid, mõned käsnad)