Sümbolitevaheline interferents

Allikas: Vikipeedia

Sümbolitevaheline interferents on digitaal- ja telekommunikatsiooni valdkonda puudutav probleem, mis seisneb signaali moonutustes ning edastatavate sümbolite eristamise keerukuses. Sümbolitevaheline interfents tekib, sest ühe sümboli edastamiseks kasutatud impulss venib ajas selliselt, et osa sümboli energiast jõuab vastuvõtjasse alles samaaegselt juba uute järgnevate sümbolitega. Selliselt laialivalgunud signaal toimib mürana järgnevate sümbolite detekteerimise suhtes ning raskendab oluliselt detektori tööd, suurendades sellega tõenäosust vigadele vastuvõetud andmetes.

Näide sellest, kuidas sümbolitevahelise interferentsi tõttu võib "1011" edastamisel "0" muutuda raskelt detekteeritavaks

Sümbolitevaheline interferents esineb nii juhtmetega kui juhtmevabades võrkudes. Esimesi kordi täheldati seda nähtust siis, kui loodi transatlantiline telegraafi liin morse koodis sõnumite edastamiseks ning tol ajal lahendati probleem edastuskiiruse vähendamisega. [1] Kaasajal kasutatakse selle soovimatu nähtuse mõjude vähendamiseks näiteks adaptiivseid ekvalaisereid ja vigu parandavaid koode.

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmekiireline levi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks sümbolitevahelise interferentsi põhjuseid on mitmekiireline levi, mis seisneb selles, et raadiokanalis võib signaal moonduda peegeldumise või paindumise teel. Selliste mõjutuste tõttu ei koosne vastuvõetud signaal ainult ühest saadetud signaalist, vaid antud punktis vastuvõetud signaalide kombinatsioonist, mis on kohale jõudnud erinevaid teid pidi erinevatel ajahetkedel ning mille tulemusena on kadunud õige ajaline järjestatus ja tekkinud signaalikomponentide vahel amplituudi või faasinihe.[2]

Edastuskanali piiratud ribalaius[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümbolitevahelise interferentsi veel üks põhjuseid on piiratud ribalaiusega sidekanal, kus on mingisugusest sageduse suurusest kõrgemat ei ole enam võimalik edastada. Kui signaal läheb läbi sellise kanali, on vastuvõetava signaali impulskuju teine kui algsel ning puuduvad sageduskomponendid, mis olid suuremad kui see piirsagedus.

Vastumeetmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastumeetmetena on võimalik kasutada süsteemides suuremat ribalaiust, lühendada ühe impulsi kestust või tekitada sümbolite edastuse vahele kontrollpause (guard interval/ period). Ka väheneb vigade tõenäosus, kui vähendada ühe sekundi jooksul edastusvahedis toimuvaid sümboli muutusi (sümbolkiirus) kasutades digitaalset modulatsiooni või liinikoodi. Piiratud ribalaiusega süsteemides on võimalik sümbolitevahelise interferentsi mõjudest vabaneda impulsi kuju modifitseerides Nyquisti ISI kriteeriumitele vastavaks (aja ja sageduse domeeni sidumine) või paigutades vastuvõtjasse paigutatud ekvalaiseri, mille ülesandeks on sidekanali sageduskarakteristiku ühtlustamine. Sidekanali sageduskarakteristik ei ole sidesüsteemi konstrueerimise ajal tavaliselt teada, seetõttu peab ekvalaiser olema adaptiivne - kohanduma olukorraga pärast töö alustamist.[3] Võimalik vahend sümbolitevahelise interferentsi mõjude vähendamiseks on ka erinevate algoritmide abil õige bitijada järjestuse ennustamise teel vigade leidmine (näiteks Viterby algoritm).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]