Sõltuvusmäärus
Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud [1].
Sõltuvusmäärus on määruste kategoorias teisejärguline. See ühendab enda alla tegusõna või muu tegevust väljendava sõna kõik ülejäänud sõltuvuslikud laiendid.
Sõltuvusmääruse tähendusliigid on väga ähmaste piirjoontega, vorm oleneb pigem põhjast[küsitav]. Sõltuvusmääruseks on lauses nimisõna, kaassõnafraas või tegusõna käändeline vorm.
Sõltuvusmääruseks nimisõna[muuda | muuda lähteteksti]
Sõltuvusmääruseks võib olla nimisõna sisseütlevas, seesütlevas, seestütlevas, alaleütlevas, alalütlevas, alaltütlevas ja kaasaütlevas käändes.[2]
- Sisseütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
- Ta suhtub inimestesse hästi.
- Oma innukusega sunnid sa kõiki endasse uskuma.
- Seesütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
- Usaldan sind kõiges.
- Madis püüdis Kerstit veenda oma truuduses.
- Seestütlevas käändes sõltuvusmäärus osutab
- vaimse tegevuse tulemusele (seestütleva käände asemel võib kasutada ka kaassõna kohta), näiteks Selles raamatus oli juttu reisimisest (= reisimise kohta).
- (lähte)materjalile, näiteks Kas elu koosnebki ainult pisiasjadest?
- millelegi, millest eraldutakse või lähtutakse, näiteks Mihkel jäi Kadrist ilma.
- asjadele, mida väljendavad (suhteid avaldavad) tegusõnade laiendid, näiteks Mulle aitab sinust.
- Alaleütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab
- tegevusobjekti (alaleütleva käände asemel võib kasutada kaassõna peale), näiteks Varem loodeti emale (= ema peale).
- tegevuse toimepiiri (alaleütlev kääne on siin osaliselt samaväärne rajava käändega, peaaegu alati aga kaassõnaga peale), näiteks Vaasi väärtust hinnati kolmekümnele eurole (= kolmekümne euro peale).
- tegusõnade laiendeid, näiteks Ilusale ilmale järgnes vihmane ilm.
- omadussõnade laiendeid (võib kasutada ka kaassõna peale), näiteks Ta oli pahane oma kombele (= kombe peale) tähtsate olukordade puhul kokutada.
- Alalütlevas käändes sõltuvusmäärus laiendab tegusõnu peatuma, baseeruma, põhinema, rajanema, näiteks
- Kõneleja jättis peatumata kõige tähtsamatel faktidel.
- Eesti kirjakeel põhineb peamiselt põhja-eesti keskmurdel(e).
- Alaltütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab kõrvutavat vaatepunkti (võib kasutada ka järelsõna poolest), näiteks
- Õpetaja oli päritolult (= päritolu poolest) inglane.
- Käitumiselt sobiksid sa lausa diplomaadiks.
- Teostuselt jätab töö hea mulje.
- Kaasaütleva käände tingivad sõltuvusmääruse puhul
- vastastikust tegevust väljendavad tegusõnad, näiteks Isa vaidles emaga.
- tegusõnad, mis väljendavad kohtlemist, näiteks Oma külalistega saan ma ise hakkama.
- mõnikord ka tegusõnad olema, hakkama, minema olemasolulauses, näiteks Noorema lapsega on alati kergem olnud.
Sõltuvusmääruseks kaassõnafraas[muuda | muuda lähteteksti]
Rektsiooniliselt on tingitud paljude kaassõnadega kaassõnafraasid, näiteks
- all: Võimalike lahenduste all mõeldi ainult ühte.
- järele: Ta haises alkoholi järele.
- kohta: Seadus ei kehti alaealiste kohta.
- peale: Ema oli ärritatud minu peale. Vana mees mõtles oma õnnetu elu peale.
- poole: Noored pürgivad tõe poole.
- poolest/suhtes: Lapsed ei erine välimuse poolest.
- pärast: Oma vendade pärast ei ole vaja sul enam muretseda.
- vastu: Lapsena tundsin huvi kõige uue vastu.
- üle: Sa peaksid oma elu üle järele mõtlema.
Sõltuvusmääruseks tegusõna käändeline vorm[muuda | muuda lähteteksti]
Sõltuvusmääruseks võib olla
- ma-vorm: Ta valmistus eksamit tegema.
- mas-vorm: Ta märkas Kadrit istumas.
- mast-vorm: Hobune keeldus edasi minemast.
- mata-vorm: Isa unustas ukse lukustamata.
- vat-vorm: Vanaema tundis enda põdura olevat.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M. Erelt, T. Erelt, K. Ross. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 386.
- ↑ M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §525