Sõjamäe hiis

Allikas: Vikipeedia
Jüriöö park Sõjamäel

Sõjamäe hiis on pargi- ja mälestusehitiste kompleks, mida hakati 1920. aastatel Jüriöö ülestõusu mälestamiseks rajama Tallinna Sõjamäe kõrgendikule.

  • 1926Eesti Kultuuriajalooline Selts tegi ettepaneku rajada Sõjamäe kõrgendikule ajalooline mälestusmärk
  • 1927 – püstitati esimene, ajutine mälestuskivi
  • 1933 – moodustati Sõjamäe Kaunistamise Komitee
    • – alustati puude istutamisega
    • – korraldati hiie üldlahenduse arhitektuurivõistlus
  • 1934 – arhitekt Johann Ostrat koostas võistluskavandite alusel hiie projekti. Hiie ala hõlmas 5 hektarit ning hiis koosnes seitsmest osast:
    • Rahvakogunemise lagendik
    • Urila – maa-aluses osas oleks olnud nimetu rahvuskangelase põrm ja igavene tuli
    • Tulila – see oleks olnud sel ajal kõrgeim ehitis Eestis (130 meetrit), mille sees oleks olnud lift ja trepp ning mille tipus oleks olnud tuleruum. Tuli oleks pidanud paistma Soome
    • Rahvuskangelaste puhkepaik – nii tegelike kui ka sümboolsete suurkujude matmiseks
    • Kuninga tammed – neli tamme Paides 1343. aastal langenud nelja eestlaste juhi mälestuseks ja mälestuskivi, kuhu oli raiutud aastaarv "1343". Kivi kaugus Tulilast (130 meetrit) oli kavandatud võrdsena Tulila kõrgusega
    • Vaikne veekogu
    • Mets
  • 1937 – oli rajatud teedevõrk ja hiie ala oli planeeritud
  • 19391940 – erakordselt külm talv hävitas enamiku istutatud puudest
  • 1941 – Tallinna ümbruse lahingud II maailmasõjas põhjustasid hiiele olulist kahju
  • 1943 – algselt oli kavandatud hiie avamine Eesti Vabariigi 25. aastapäeva ja Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva puhul
  • 1950–1960. aastad – rajati uusi tööstusettevõtteid, osaliselt ka hiie alale
  • 1963Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurimise ring hakkas istutama uusi puid

Praegu on hiiest säilinud üks Kuninga tammedest ja 1343. aasta mälestuskivi. Alates 1990. aastatest on hiie säilinud alale hakatud rajama Jüriöö parki.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sõjamäe hiis". Postkaardikogu. 1930. aastad;
  • Robert Nerman. "Lasnamäe ajalugu". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998. Lk 209–213;
  • Tiina Tammet. "Eesti pargi- ja aiaarhitektuur 1920.-30. aastatel". Eesti Kunstiakadeemia Toimetised 11. Tallinn 2003. Lk 88–92;
  • "Sõjamäe hiis". Entsüklopeedia Tallinn 2. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2004. Lk 195–196;