Säntpoolia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimede perekonnast; toataime kohta vaata artiklit Kannikeseõieline säntpoolia

Säntpoolia
Üks kannikeseõielise säntpoolia sorte
Üks kannikeseõielise säntpoolia sorte
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Scrophulariales
Sugukond: Gesneerialised Gesneriaceae
Perekond: Säntpoolia Saintpaulia
H.Wendl., 1893

Säntpoolia (ka saintpaulia; ladinakeelne teaduslik nimetus Saintpaulia) on püsikutest rohttaimede perekond gesneerialiste sugukonnast.

Säntpooliad kasvavad pärismaistena Tansaanias ning Kenya kaguosas. Mitut liiki säntpooliad kasvavad Nguru mägedes.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Säntpoolia on lähedases suguluses keerdviljakuga. Säntpoolia tuntumad sugulased on hiilulill, leitselill, punahuul, sipelgalill, templilill, vasklehik ja õnnekann. [1]

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesoleval ajal tuntakse rohkem kui 2000 säntpooliasorti.[1]

Sümbolina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Säntpooliaid kingitakse (potilillena) emadele ja mitmel pool maailmas peetakse neid emaduse sümboliks.[1]

Teaduslik nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa botaanik H. Wendland nimetas selle taimeperekonna Usambara maakonna (Tansaania) kuberneri W. Freiherr von Saint-Paul Illaire’i (1860-1910) auks, kes 1890. aastal esimesed säntpooliad Hannoveri lähedale Herrenhausenisse saatis, säntpooliaks.[2]

Rahvapärased nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Säntpooliatel on teatud sarnasus kannikestega, mistõttu toataimena kasvatatavat kannikeseõielist säntpooliat (Saintpaulia ionantha) nimetatakse ka aafrika kannikeseks või varjukannikeseks.

Rahvapäraselt tuntakse säntpooliat ka usamba kannikesena ja parma kannikesena.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Urmas Laansoo, "Paulike ja jõuluhüatsint", Eesti Päevaleht, 18. detsember 2012
  2. TIIA NIIDUVIIR, Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike, 17. veebruar 1998, veebiversioon (vaadatud 20.12.2014.a.)

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]