Russin
|
See artikkel räägib latgalite vanemast; Šveitsi valla kohta vaata artiklit Russini vald. |
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus[1]) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Kogu info Russini kohta pärineb Henriku Liivimaa kroonikast. Tema nime etümoloogilise allikana on nähtud Venemaad (Русь) tähistavat sõna, mis võib viidata ta slaavi päritolule, aga ka lätikeelset sõna rusgans, rūsans "punakaspruun".[2] Russini residents asus Tālava maakonnas Sotecle linnuses.[3] Tal oli vend, kes langes Karedal 1220. aastal toimunud lahingus saarlastega.[4]
Russin koos mitmete teiste Tālava vanematega, kes olid eestlaste käe läbi kannatanud, sõlmis 1208. aastal nende vastu võitlemiseks liidu Mõõgavendade ordu ja Riia piiskop Albertiga. Ugandi-vastase sõjakäiguga alanud sõjalist konflikti, millesse Ugandi poolel astusid ka Sakala vanemad, iseloomustasid vastastikused rüüsteretked, kus Russin oli sage osaleja. Kõigepealt on teda, kroonika järgi "latgalitest vapraimat", nimeliselt mainitud esimesel Sakalasse suundunud retkel, kus olevat tapetud "300 Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle lugematuid teisi, kuni tapjate väsinud käed ja õlavarred juba jõuetuks jäid suurest rahva mõrvamisest". Tagasi Tālavasse jõudnud Russin olevat öelnud, et "mu lapselapsed kuulutavad oma lastele kolmandast ja neljandast põlvest saadik seda, mis Russin on korda saatnud sakalaste peiedel".[3] Ajaloolased on pidanud selliseid väiteid siiski tugevalt liialdatuteks.[5]
Teada on ka Russini osalemine 1209./1210. aasta talve sõjakäigul Ugandisse. Kui pärast seda enamus liivlaste ja latgalite juhtidest Ugandiga rahu sõlmis, siis Russin koos Võnnu ordumeistri Bertoldiga keeldus sellest ja valmistus edasiseks võitluseks.[6] 1210./1211. aasta talvel tegi ta kaasa ristisõdijate ja nende liitlaste esimese sõjakäigu Soontaganasse. Järgnevalt võttis ta osa Viljandi linnuse piiramisest, kus ta olevat seesolijaid keelitanud kristlusse astuma vastutasuks rahu lubades. Kui need piiravat väge pilgates pakutust loobusid, tappis ta vangivõetud sakalased ja ähvardas seesolijatega sama teha.[7] Hiljem samal aastal tungis ugalaste ja sakalaste vägi latgalite aladele, tappes paljusid Russini kaaskonnast. Kättemaksuretkel Ugandisse tappis Russini vägi seal kõik kättesaadud mehed, sh osa neist elusalt praadides.[2][8]
1212. aastal, kui tekkis tüli liivlaste ja latgalite ning Mõõgavendade ordu vahel, toetas Russin ülestõusnuid ning langes mässu keskuseks kujunenud Satesele linnuse piiramisel. Vastaspoolel olnud Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe juhile Bertoldile kui endisele sõbrale linnuse kindlustuselt kiivrit peast võttes rahuettepaneku teinud Russin sai ammukütilt noole pähe ja suri hiljem.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Heinrici Chronicon Livoniae = Henriku Liivimaa kroonika. 1982. Traductionem paravit Richard Kleis, Enn Tarvel textum curavit et commentatus est. Tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Eesti Raamat, Revalie = Tallinn. Lk 281
- ↑ 2,0 2,1 Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. XII, kommentaar 11
- ↑ 3,0 3,1 HLK, XII 6, lk 89–93
- ↑ HLK, XXIII 9, lk 209
- ↑ Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 60–61.
- ↑ HLK, XIII 5, lk 101
- ↑ HLK, XIV 11, lk 113–115
- ↑ HLK XV 7, lk 125–127
- ↑ HLK, XVI 4, lk 141