Runebergi kook
Runebergi kook (soome keeles Runebergintorttu) on mandlite ja rummi või arrakiga maitsestatud silindrikujuline kook. See on tavaliselt kaetud vaarikamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuuri rõngaga.
Kook on nime saanud Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi järgi, kes kuulu järgi armastas kooki süüa hommikusöögiks klaasikese punši kõrvale. Runebergi kooke müüakse Soome poodides alates jaanuarist kuni 5. veebruarini, mil tähistatakse Runebergi päeva. Mõnes Porvoo kohvikus on need saadaval aasta ringi. [1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Väidetavalt mõtles Runebergi koogi retsepti välja tema naine Fredrika Runeberg, kes tegi oma mehele nisujahust, leivapurust, küpsisepurust ja mandlitest õunamoosi ja suhkruglasuuriga kaunistatud kooke.[2]
Räägitakse, et Runebergil oli tulnud magusaisu ning ta palunud oma naisel midagi pakkuda, kuid midagi magusat polnud käepärast. Fredrika otsustas küpsetada midagi nendest ainetest, mis tal kodus olid. Fredrika Runebergi 1850. aastatest pärit retseptiraamatus on koogi retsept olemas, kuid arvatavasti on tegemist mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Runebergintorttu on kostea ja mantelinen". Ruokala.net. Vaadatud 8.2.2011.
- ↑ "Runebergintorttu on mantelisen mehevää". Kotiliesi. Vaadatud 5.2.2009.[alaline kõdulink]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Runebergi koogid ei vaja luuletaja andeid (soome keeles)
- Runebergi kook võib olla ka üks suur kook (soome keeles)