Rudolf Kulpa
Rudolf Kulpa (7. detsember 1906 Moskva – 26. september 1997 Tartu) oli eesti filosoof ja tõlkija.
Lapsena elas Kulpa Peterburis, 1920. aastal kolis koos perega Tallinna. 1927. aastal hakkas ta Tartu Ülikoolis õppima filosoofiat, sellele lisaks üldist ajalugu, Eesti ja Põhjamaade ajalugu, arheoloogiat. Tema õpetajaks oli peamiselt Walter Freymann, ka Konstantin Ramul. 1934. aastal sai Kulpa magistrikraadi väitekirjaga "Oleva probleem Gustav Teichmülleril".
1936. aastaks tõlkis ta René Descartesi teose "Arutlus meetodist". Sealtpeale kuni 1973. aastani tegutses Kulpa vabakutselise tõlkijana.
Aastatel 1936–1940 töötas ta maksuametnikuna. Teise maailmasõja aastatel koostas ta filosoofiasõnastikku, kuid see töö jäi pooleli. Sõjajärgsel ajal tõlkis ta raamatuid saksa, vene, inglise ja prantsuse keelest, sealhulgas mitu teost ajaloo, näiteks Idamaade ja keskaja ajaloo alalt, aga ka ilukirjandust.[1]
Rudolf Kulpa kuulus üliõpilasseltsi EYS Veljesto.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Filosoofid tarvitsevad aega" Postimees, 6. detsember 1996
- ↑ Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS