Rudolf Kirhenštein

Allikas: Vikipeedia

Rudolf Kirhenštein (vene keeles Кирхенштейн Рудольф Мартынович, läti keeles Rūdolfs Kirhenšteins; 7. mai 1891 Mazsalaca, Liivimaa kubermang25. august 1938) oli lätlasest Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, polkovnik (1936).

Alustas teenistust Venemaa keisririigi sõjaväes 1914. aastal. Lõpetas allohvitseride (praporštšike) kooli (1916), teenis 152. Vladikavkazi kütipolgus allohvitserina ja Läti kütipolkude tagavarapolgus (19171919), 6. Tukumsi polgu komissar ja polgukomitee liige (оktoobris 1917), 6. Torošinski läti kütipolgu komandör ja komissar; 4. Läti kütipolgu roodukomandör.

1919. aasta juunist septembrini töötas 15. armee luureosakonnas ning 1920. aastal lõpetas Nõukogude Vabariigi Sõjarevolutsiooninõukogu Välistaabi Registrivalitsuse luure ja sõjaväekontrolli kursused. Aastail 1920–1922 teostas ta Petrogradi sõjaväeringkonna Luurevalitsuse registrijaoskonna (osakonna) pressi järelevalvet, oli ülema asetäitja ja seejärel osakonna ülem.

Aastail 19221924 oli Rudolf Kirhenštein Punaarmee staabi Luureosakonna ülem ja sõjakomissar ning 1924–1927 Punaarmee staabi Luurevalitsuse juhtivtöötaja. Sel ajal käis ta väliskomandeeringutes Saksamaal, Itaalias, Austrias, Tšehhoslovakkias. 1920. aastail oli ta Punaarmee staabi Luurevalitsuse resident Saksamaal.

Septembrist 1926 märtsini 1930 oli Rudolf Kirhenštein Luurevalitsuse ülema käsutuses eriüleannete täitmiseks. 1930. aastal lõpetas Punaarmee staabi Luurevalitsue juures asuvad kõrgema ja kesakastme juhtide õhtused täienduskursused. Juulist 1930 juunini 1931 oli Kirhenštein Luurevalitsuse resident Inglismaal, märtsist juulini 1930 aga Luurevalitsuse 2. osakonna ülema abi.

Juunist 1931 kuni 1933. aastani töötas Rudolf Kirhenštein Punaarmee staabi Luurevalitsuse 2. osakonna ülema abina. Aastail 1931–1935 õppis ta Mihhail Frunze nimelise sõjaväeakadeemia eriteaduskonnas. Detsembrist 1935 kuni detsembrini 1937 oli ta Punaarmee staabi Luurevalitsuse käsutuses.

Rudolf Kirhenštein arreteeriti 2. detsembril 1937, mõisteti surma ja lasti maha samal päeval, 25. augustil 1938. Ta rehabiliteeriti 9. juulil 1956.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Rudolf Kirhenšteini vend Augusts Kirhenšteins (1872–1963) oli 1940. aastal Läti nukuvalitsuse juht ja hiljem Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1940–1952).

Rudolf Kirhenštein valdas saksa, prantsuse ja itaalia keelt.