Ružany Peeter-Pauli kirik
| Ružany Peeter-Pauli kirik | |
|---|---|
 Kirik aastal 2012 | |
| Riik | Valgevene |
| Asukoht | Ružany |
| Ehituse algus | 1762 |
| Ehituse lõpp | 1779 |
| Esmamainimine | 1568 |
| Koordinaadid | 52° 51′ 59″ N, 24° 53′ 19″ E |
Ružany Peeter-Pauli kirik (valgevene keeles Царква Сьвятых Пятра і Паўла) on kirik Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Ružany alevis, aadressil пл. 17 Сентября, 2[1].
Kirikut kasutavad õigeusklikud, see on muinsuskaitse all. Ružany Peeter-Pauli kirik on Bresti ja Kobryni piiskopkonda kuuluva õigeusu kihelkonna keskuseks.
Kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]
Ružany Peeter-Pauli kirik on barokkstiilis ühe torni ja ühe lööviga hoone. Fassaadi liigendavad nišid ja pilastrid, samuti ka kolmnurkne frontoon. Kirik lõpeb poolringi kujulise apsiidiga. Käärkambrid asuvad löövi mõlemal küljel, paigas, kus see apsiidiga kokku saab; ruudukujuliste ruumide laeks on ristvõlv.
Nelinurkne kahekorruseline torn on ühtlasi ka kellatorniks. Varem kaunistasid seda Peetruse, Pauluse ja Moosese elusuuruses kujud. Kujud võeti maha XIX sajandi keskpaigas, mil hoone läks õigeusu koguduse valdusse.[2] Maha võeti ka kiriku siseruume ehtinud puidust inglikujud.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed teated kiriku kohta pärinevad aastast 1568. Algselt asus seal puidust hoone, mis kuulus õigeusu kirikule. Aastal 1675 ehitati selle asemele kreekakatoliku kirikule kuuluv kivikirik, mida haldasid basiliaanid. Aeg, mil üleminek toimus, ei ole teada.
Praeguse kirikuhoone ehitus algas aastal 1762. Barokkstiilis hoone arhitektiks oli Jan Samuel Bekker. Hoone valmis aastal 1779 ja asus basiliaanide kloostri juures. Aastail 1784–1788 hoonet remonditi.
Klooster suleti aastal 1834, aga aastast 1839 anti hoone üle õigeusu kirikule. Kiriku juures olnud maad riigistati. Eustachy Kajetan Sapieha annetas 345 rubla, et kiriku juures avataks kool, aga 3400 rubla annetas ta kiriku remondiks.
Aastal 1875 põles kirik maha. Praktiliselt jäid kirikust püsti vaid seinad; tulest jäi puutumata vaid väike ala altari ümber. Ikoonid jõuti tulest välja tuua, muu kiriku inventar aga hävis. Aastal 1878 lõppesid kiriku taastamistööd, pärast seda on hoone tänapäevase välimusega.
Esimese maailmasõja ajal evakueeriti kiriku varad Venemaale, sellele vaatamata jätkas sealne kogudus oma tegevust. Sõja ajal maeti kiriku juurviljaaeda lahingus langenud Saksa sõdurid; nende hauale pandi aga graniidist mälestuskivi. Kui Ružany hõivasid Nõukogude väed, mattis kohalik vaimulik, kes kartis, et sissetungijad rüvetavad sakslaste haua, mälestuskivi mulla alla.
Poola võimu ajal kasutasid kirikut katoliiklased, aga kiriklasse ja endise kloostri ruumidesse rajati kool. Saksa okupatsiooni ajal muudeti kirik haiglaks ja vanglaks, kiriku altarit kasutati operatsioonilauana. Sealne vaimulik Iaan Naŭrodzki organiseeris kirikus haavatud ja vangi langenud Punaarmee sõdurite ravi. Nõukogude võimud muutsid kiriku turismibaasiks, aga vaimulik Iaan arreteeriti. Alles pärast tema surma sai teatavaks tema tegevus sõdurite elude päästmisel; nii sai ta postuumselt Punatähe ordeni.
Vaatamata sellele, et kirik ei olnud ametlikult avatud, toimusid kogu Nõukogude perioodil selle juures jumalateenistused. Aastal 1990 kirik remonditi, aga aastal 1992 avati selle juures kool.
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Kiriku fassaad -
Kiriku renoveerimine -
Kirik XVIII sajandil
.jpg)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2015. Vaadatud 17. juunil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Пракаповіч Н. С. Летапіс духоўнасьці: культавая архітэктура. Всё о Ружанах
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ružany Peeter-Pauli kirik |