Rosemary Kennedy
Rose Marie Kennedy (ka Rosemary Kennedy; 13. september 1918 Brookline, Massachusetts, USA – 7. jaanuar 2005 Fort Atkinson, Wisconsin, USA) oli Rose Kennedy ja Joseph P. Kennedy seeniori kolmas laps ja esimene tütar. Tema vanem vend oli Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy. 23-aastaselt tegi ta läbi lobotoomia, mis sandistas ta kogu ülejäänud eluks.
Perekond ja lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Rose Marie Kennedy sündis iiri päritolu ameerika peres ning sai nime oma ema järgi.[1] Üldiselt tunti teda Rosemary nime all, perekond kutsus teda Rosieks.
Ema saatis 15-aastase tüdruku Providence'i nunnakloostrisse, kus talle anti haridust teistest õpilastest eraldi. Kaks nunna ja õpetaja töötasid temaga terve päeva eraldi klassiruumis. Nende vaeva eest kinkisid Kennedyd koolile uue tenniseväljaku.[2] Rosemary luges, kirjutas ja arvutas neljanda klassi tasemel. Ta õppis ja õppis, kuid tundis, et valmistab oma vanematele pettumust.[2]
Teda kirjeldati kui tagasihoidlikku last, kelle vaimsed võimed oli intelligentsustestide järgi madalad. Rosemary intelligentsuskvoot hinnati 60 ja 70 vahele.[3]
Tema õde Eunice arvas, et Rosemary madalate vaimsete võimete põhjus oli hapnikupuudus sünni ajal, kuna meditsiiniõde oli hilineva arsti tõttu sündi kunstlikult edasi lükanud. [4] Ühe sugulase arvates oli põhjuseks sugulusabielu Rose Kennedy isa ja ema vahel.[5] Rose ei usaldanud oma sõpru ja väitis, et Rosie on täiesti normaalne. Ka sugulased väljastpoolt perekonda ei teadnud tüdruku olukorrast.[6]
1930. aastatel pidas Rosemary päevikuid, mis avaldati 1980ndatel. Need kirjeldavad noore neiu elu, mis oli täidetud ooperikülastuste, teepidude, kleidiproovide ja teiste tegevustega.
Kui Joseph Kennedy Sr. oli USA suursaadik Suurbritannias, esitles ta oma kaht vanemat tütart kuningas George VI-le ja kuninganna Elizabethile. See otsus sai meedias positiivset vastukaja.[7] Arvestades Rosemary "aeglust", oli see julge tegu.[8]
Rosemary oli harjutanud tunde kniksu ja kummardust, mida ta pidi tegema kuninga ja kuninganna ees. Tema õde Kathleen oli "kaunis, kuid vaid vari Rosemary ilu kõrval". Kuid hetkel kui Rosemary hakkas "eemale liuglema", komistas ta ja peaaegu kukkus. Oli suur häbi eksida kuninglike kõrguste ees. Kuid kuningas ja kuninganna naeratasid nagu poleks midagi juhtunud ja ka rahvahulk ei teinud vähematki häält. Rosemary ema ei arutanud seda intsidenti kunagi ja pidas sündmust täielikult õnnestunuks.[9]
Rosemary biograaf kirjeldas teda kui "hiilgava naeratusega iludust".[10]
Lobotoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Lapsena oli Rosemary rahulik ja muretu, kuid kasvades muutus ta iseloom. Ta kannatas tugevate meeleolukõikumiste all ning oli ajuti agressiivne. On arvatud, et see oli põhjustatud soovist sammu pidada perekonna teiste lastega, kellelt oodati kõrgel tasemel saavutusi. Perekonnal oli tema ohjeldamisega raskusi ning ta hiilis tihti öösiti välja nunnakloostrist, kus tema eest hoolitseti.[11]
1941. aastal, kui Rosemary oli 23-aastane, ütlesid arstid ta isale, et uus neurokirurgiline protseduur lobotoomia võib aidata teda maha rahustada.[12] Tol ajal oli selliseid protseduure veel vähe tehtud. James W. Watts, kes viis selle koos Walter Freemaniga läbi, kirjeldas:
„"Me läksime läbi pealae, ma arvan, et ta oli ärkvel. Ta oli mõõduka rahusti mõju all. Ma tegin läbi kolju sisselõike ajusse. See oli otsmiku lähedal. See oli mõlemal poolel. Me tegime õige väikese sisselõike, mitte rohkem kui toll.“
– [13]
Kuni Watts lõikas, küsis Freeman Rosemarylt küsimusi, näiteks palus lugeda meieisapalvet, laulda "God Bless America" või lugeda numbreid tagurpidi. Kirurgid hindasid vastuste põhjal, kui palju lõigata. Kui Rosemary jutt hakkas muutuma segaseks, nad katkestasid. Loodetud tulemuse asemel tabas Rosemaryt uriinipidamatus ja lapselik mentaliteet. Ta vahtis tunde ainiti seina ning ta kõnest polnud võimalik aru saada.
Hilisem elu ja surm[muuda | muuda lähteteksti]
Rosemary elas aastaid erapsühhiaatriahaiglas New Yorgi lähedal.[14] 1949. aastal asus ta elama Jeffersoni Wisconsinis, kuhu ta isa oli lasknud talle maja ehitada.[15] Ta eemaldus oma seisukorra tõttu perekonnast, kuid ema ja õde Eunice külastasid teda sageli. Samuti viidi teda külla sugulastele Floridas ja Washingtonis ning lapsepõlvekodusse.
Rosemary suri loomulikku surma 7. jaanuaril 2005, 86-aastaselt. Ta oli Kennedy lastest viies surija, kuid esimene, kes suri loomulikku surma.
Vaimsed võimed[muuda | muuda lähteteksti]
Uurijad pole Rosemary operatsioonieelse vaimse olukorra suhtes ühel nõul. Biograaf Laurence Leamer nimetas teda "tõenäoliselt esimeseks vaimse alaarenguga inimeseks, kes tegi läbi lobotoomia." Ronald Kessler seevastu väidab, et "isegi tol ajal peeti vaimse alaarenguga inimese lobotoomiaga ravimist vääraks". Kessler viis läbi intervjuu Wattsiga, kes ütles, et tema arvates ei olnud Kennedy vaimse alaarenguga, vaid lihtsalt depressioonis.[16] Lobotoomiat kasutati vaid psühhiaatriliste vaevuste raviks.
Õde Kathleen oli tunnistanud, et Rosemaryl oli probleeme õppimisega, kuid perekonda panid enam muretsema tema meeleolukõikumised.
Kessler kirjutab, et Dr. Brown oli üks arstidest, kes tundis Rosemary tegelikku olukorda. Tema sõnul pidi Rosemary intelligentsuskvoot olema üle 75, kuna ta suutis teha aritmeetilisi arvutusi, muuhulgas korrutada ja jagada (näiteks 428 × 32 = 13696, 3924 / 6 = 654)[17] Browni arvates ei saanud ta olla vaimselt alaarenenud. "Tema IQ võis olla 90, kuid perekonnas, kus teiste IQ oli 130, näis ta alaarenenuna." Browni arvates põhjustas Rosemary vaimse haiguse perekonna suhtumine temasse.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Leamer, lk. 137.
- ↑ 2,0 2,1 Leamer, lk. 203.
- ↑ Leamer, lk. 164
- ↑ Leamer, lk. 138.
- ↑ Leamer, lk. 164–165.
- ↑ Leamer, lk. 166.
- ↑ Leamer, lk. 251.
- ↑ Leamer, lk. 252.
- ↑ Leamer, lk. 253–254, 256.
- ↑ Leamer, lk. 254, 680.
- ↑ Laurence Leamer, The Kennedy Women: The Saga of an American Family, referenced in Associated Press article, Retarded Kennedy Sister Dies at 86, (Saturday, January 8, 2005
- ↑ Jennie Weiss Block, [http://books.google.com/books?id=Aq7lwuQVQ4sC&pg=PA56&lpg=PA56&dq=rosemary+kennedy+violent+outbursts#v=onepage&q=rosemary%20kennedy%20violent%20outbursts&f=false "Copious hosting: a theology of access for people with disabilities", Continuum International Publishing Group, 2002, lk 56
- ↑ Kessler, The Sins of the Father, lk. 226
- ↑ Leamer, lk. 322.
- ↑ Leamer, lk. 412.
- ↑ Kessler, lk. 227
- ↑ Kessler, lk. 246
Allikad ja lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]
- Burns, James MacGregor. John Kennedy: A Political Profile. Harcourt Brace, 1960.
- Collier, Peter and Horowitz, David. The Kennedys. Summit Books, New York, 1984. ISBN 0-671-44793-9.
- El-Hai, Jack. The Lobotomist: A Maverick Medical Genius and His Tragic Quest to Rid the World of Mental Illness. Wiley, 2004. ISBN 0-471-23292-0.
- Gibson, Barbara. Rose Kennedy and Her Family: The Best and Worst of Their Lives and Times. Birch Lane Press. ISBN 1-55972-299-1.
- Kennedy, Rose, Times to Remember. Doubleday, 1974. ISBN 0-385-47657-4.
- Kessler, Ronald. The Sins of the Father: Joseph P. Kennedy and the Dynasty He Founded. Warner Books, 1996. ISBN 0-446-60384-8.
- Leamer, Laurence, The Kennedy Women: The Saga of an American Family. Villard Books, 1994. ISBN 0-679-42860-7.
- McCarthy, Joe. The Remarkable Kennedys
- McTaggart, Lynne. Kathleen Kennedy. Doubleday, 1983.
- Valenstein, Elliot S. Great and Desperate Cures: The Rise and Decline of Psychosurgery and Other Radical Treatments for Mental Illness. Basic Books, 1986).