Roo-ritsiklind

Allikas: Vikipeedia
Roo-ritsiklind
Locustella luscinioides Martien Brand.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased Sylviidae
või Acrocephalidae
Perekond: Ritsiklind Locustella
Liik: Roo-ritsiklind
Ladinakeelne nimetus
Locustella luscinioides
(Savi, 1824)

Roo-ritsiklind (Locustella luscinioides) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roo-ritsiklind on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias kuni Mongooliani. Ta on rändlind, talvitab Aafrikas Saharast lõunas.

Roo-ritsiklind leiti Eestis esmakordselt 1977. aasta kevadel, kui Matsalu lahe idaosas täheldati seitse laulvat territoriaalset isaslindu.[1] Viimase hinnangu järgi on roo-ritsiklindude pesitsusaegne arvukus 5000 – 10 000 paari.[2] Saabub mais, lahkub septembris.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnu pikkus on 13,5–15 cm. Ülapool on punakaspruun, alapool hallikas. Rinnal on oliivpruun varjund. Saba alapoole pikad kattesuled on heledate tippudega.

Kutsehüüd on lühike vali tsvik, mis ärevusel võib jätkuda pika kiire jadana. Laul on võsa-ritsiklinnu laulust lühem ja madalatooniline surin tžrrrrr.... Laulab peamiselt öösel. Tavatseb laulda roovarrel.

Euroopa vanim roo-ritsiklind on olnud 7 aasta ja 6 kuu vanune.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roo-ritsiklind asustab põõsastike ja roostikega märgalasid, ka hundinuiastikke.

Pesitsemine ja toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesa paikneb varjatult roostikus või kõrgrohustus maapinnal või taimejäänuste lademel. Kurnas on kolm kuni kuus muna, mida mõlemad vanemad hauvad 10–12 päeva.

Ta on putuktoiduline.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. [eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn 1994
  2. Hirundo 1:2009