Roman Steinberg

Allikas: Vikipeedia
Olympic flag.svg
Pronks 1924 keskkaal

Roman Steinberg (5. aprill 1900 Tallinn16. aprill 1928 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiapronks 1924 kreeka-rooma maadluse keskkaalus.

Steinberg hakkas sporti tegema karskusseltsiValvaja1903 asutatud spordiosakonnas, mille ruumid asusid algul Dunkri tänaval keldris, pärast Väike-Pärnu maanteel kommivabriku “Kalev” kauaaegses asupaigas[1]. Ta võistles ainult kreeka-rooma maadluses. Klubi: kuni 1921 “Valvaja”[2], alates 1922 Tallinna “Sport”[3].

1921[muuda | redigeeri lähteteksti]

Steinberg tuli Eesti meistriks keskkaalus.[2]

Novembris maailmameistrivõistlustel Helsingis läksid kõik medalid Soome ja Rootsi. Kaks 4. ja üks 5. koht andsid Eestile riikide arvestuses siiski kolmanda koha. Keskkaalus eestlased Steinberg, V. Ternestin ja Mihkel Müller esikuuikusse ei tulnud.[4]

1922[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmameistrivõistlustel märtsis Stockholmis osalesid ainult eurooplased. Seetõttu loobuti MM-ide korraldamisest kuni 1950. aastani. Steinbergi sinna ei saadetud. Eduard Pütsep võitis hõbemedali.[5]

Umbes samal ajal, 25. ja 26. märtsil peeti Eesti meistrivõistlused 57 osavõtjaga. Steinberg võitis poolraskekaalu.[6]

1923[muuda | redigeeri lähteteksti]

Steinberg tuli Eesti meistriks poolraskekaalus. Parimaks maadlejaks tunnistati sulgkaallane Eduard Pütsep Roman Steinbergi ees.[7]

1924[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisi olümpiamängudel vedas Roman Steinbergil loosiga. Avavoorus võitis ta A. Györffy (Ungari) punktidega, siis jäi vabaks. Kolmandas ringis seljatas ta F. Pražky (Tšehhoslovakkia), neljandas võitis punktidega J. Domas’ (Prantsusmaa). Siis tuli üllatuskaotus Giuseppe Gorlettilt (Itaalia). Kuigi Steinberg võitis seejärel punktidega Viktor Fischeri (Austria), ei saanud ta pronksist enamat.[7]

Steinbergi pronks ja Eduard Pütsepa kuld andsid Eestile 22 maa konkurentsis 4 punktiga 3. koha (Soome 20, Rootsi 6).[8]

Steinberg suri kõigest 4 aastat hiljem tuberkuloosi.

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 18
  2. 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 321
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 323
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 117-118
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 118-119
  6. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 119
  7. 7,0 7,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 120
  8. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 121