Roman Nõvandi

Allikas: Vikipeedia

Roman Nõvandi (sündinud Roman Neumann; 31. august (vkj 18. august) 1914 Petrograd11. veebruar 1980 Tartu) oli eesti spordipedagoog ja -teadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Nõvandi lõpetas 1934 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi, 1937 Sõjakooli, 1940 Sõjaväe Tehnikakooli, 1949 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna, pedagoogikakandidaat (1964, TRÜ), väitekiri "Stardihüppe efektiivsuse määramise ja ujumisliigutuste õigeaegse alustamise kontrolli metoodikast".[1]

Punaarmeesse mobiliseerituna võttis Nõvandi osa teisest maailmasõjast. Oli 1946–1966 TRÜ veespordi kateedri vanemõpetaja, 1966–1978 raskejõustiku ja veespordi kateedri juhataja, 1970–1980 dotsent. Koostanud õppevahendeid ja teinud 4 õppefilmi (1967, 1973, 1978, 1980).[1]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 1947–1949 kolmekordne Eesti NSV meister veepallis, püstitas ujumises korduvalt uusi Eesti rekordeid. Üleliiduline aukohtunik ujumises (1965).

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Nõvandi uuris ujumise stardihüppe efektiivsust ja kiiruse dünaamikat ujumisdistantside läbimisel. 30 teadustrükist ja õpikut, aimeartikleid.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde oli ujuja Nora Kutti.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ujumise algõpetuse metoodika I. Tartu, 1967
  • Selilikrooli ja rinnulibrassi tehnika ning õpetamise metoodika (kaasautor S. Oja). Tartu, 1969
  • Stardi- ja pöördetehnika analüüs ja õpetamise metoodika. Tartu, 1973
  • Kehaline kasvatus IV–VIII klassile: käsiraamat õpetajale (kaasautor). Tallinn, 1975

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.