Roman Abt

Allikas: Vikipeedia
Carl Roman Abt

Carl Roman Abt (16. juuli 1850 Bünzen, Aargau1. mai 1933 Luzern) oli Šveitsi masinaehitusinsener, leiutaja ning ettevõtja.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Roman Abt sündis katoliiklikus peres. Tema isa oli suurnõunik ja tööstur Roman Abt. Carl Roman oli Joachim Wey lapselaps. Tema vennad olid põllumajandustegelane Heinrich Eugen Abt ja Siegfried Abt.

Elu ja looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1872 lõpetas ta Zürichi Polütehnikumi diplomeeritud masinaehitusinsenerina. Ta oli Niklaus Riggenbachi õpilane.

Ta töötas Oltenis ja Aaraus konstruktorina, 1879–1981 föderaalses posti- ja raudteeametis kontrolliinsenerina, 1881–1885 Pariisis üleminsenerina. Edaspidi tegutses ta vaba ettevõtjana.

Abti tüüpi vedur

Carl Roman Abt tegi teedrajavaid leiutisi, sealhulgas Abti süsteem hammasratasraudteede jaoks, mis kombineeris adhesioonvedureid ja hammasratasvedureid, ja automaatsed möödasõidukohad (Abti pöörang) köisraudteedele.

Ta juhatas isiklikult 72 mägiraudtee ehitust kõigis maailmajagudes. Nende hulgas on Vispi–Zermatti raudtee, Gornergrati raudtee, Furka–Oberalpi raudtee ja Monte Generoso raudtee (kõik Šveitsis).

Gotthardi raudtee seltsi presidendina pidas Carl Abt aastal 1903 eraraudteede riigistamisel Šveitsi riigiga läbirääkimisi.

Kutsetöö ja leiutised tõid Abtile märkimisväärse jõukuse. Ta oli kunstitundja ning metseen. Aastatel 19041907 oli ta Šveitsi riikliku kunstikomisjoni liige ning 1905-1911 Šveitsi Kunstiühingu president.

Kunstikogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roman Abt kogus eelkõige kullassepakunsti teosed. Seejuures ei lasknud ta käest ühtki eriti ilusat või kunstiliselt huvipakkuvat münti ega medalit.

22. mail 1936 pandi tema müntide ja medalite kogu oksjonile.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl Roman Abt oli abielus Anna Josepha Felberiga.