Rohevint

Rohevint
	; Isaslind (ülal), emaslind (all)
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Vintlased Fringillidae;
Perekond	Rohevint Chloris;
Liik	Rohevint;
Binaarne nimetus
	Chloris chloris; (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
	Carduelis chloris

Rohevint (Chloris chloris) on linnu liik vintlaste sugukonnast rohevindi perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Rohevint on levinud Euroopas, Loode-Aafrikas, Väike-Aasias, Põhja-Iraanis ja Kesk-Aasias^[2].

Eestis on rohevint üldlevinud ja harilik lind. Tema pesitsusaegseks arvukuseks on hinnatud 50 000–80 000 paari ning talviseks arvukusejs 100 000–300 000 isendit.^[3]

Levila põhjaosas on ta rändlind, lõunaosas paigalind. Eestis kohatakse rohevinti talvelgi, harilikult salgati. ^[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Rohevint on umbes varblasesuurune ja kaalub 20–28 grammi.

Teistest sama suurtest vintlastest on rohevinti lihtne eristada koguka ja korrapäraselt koonilise noka, ereda kollakasrohelise kõhualuse ja oliivrohelise üldvärvuse järgi ^[2]. Emaslind on tuhmim ja hallikam. Mõlemal sugupoolel on tiiva külgserval ja äärmistel sabasulgedel laialt kollast värvi. Noorlinnu alapoolel ja seljal on tumedad triibud.

Isaslinnu territooriumihüüd on vali "šrrüüi", seda kannab ta ette mõnel kõrgemal kohal istudes. Laul on sidistav-kuristav, rohevint laulab puu otsas või lennul. Iseloomulik on lihtsa lühikese laulu lõpuosa, mis meenutab tasast kuristamist^[2]. Intensiivseim lauluperiood on märtsis–aprillis.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Rohevindi elupaikadeks on pargid, suured aiad, kalmistud, kuusehekid, metsaservad, hõredad metsatukad, puisniidud, kadastikud.^[2] Sageli jagab ta elupaiku kanepilinnuga.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Rohevint saabub pesapaikadesse märtsis – aprilli alguses. Pärast seda moodustuvad paarid. Sel ajal on näha isaste mängulendu. Mängiv isane laskub puulatva, laulab valjusti, lendab aeg-ajalt üles liugleb veidi aega laialiaetud saba ja tiibadega ning laskub siis endisele kohale või selle lähedale.^[2]

Pesa ehitab emaslind. Pesa asub madalal, puu otsas, oksaharude vahel.^[2]

Pesa paikneb tihedas puuvõras, tavaliselt kuusel. Väljast koosneb pesa kuivadest kõrtest ja raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderdises leidub karvu, villa jms. Välisilmelt sarnaneb see metsvindi pesaga.

Kurnas on 4–7 muna, mis on sinakad kuni valkjad, väikeste hele- ja tumepruunide tähnide ning laikudega. Emaslind haub 12–14 päeva. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, aga kasvavad kiiresti ja lendavad 13–14 päeva vanuselt pesast välja. Mõlemad vanemad toidavad poegi putukatega ja pugus pehmendatud seemnetega.^[2]

Nädal pärast pesast lahkumist hakkavad pojad iseseisvalt elama, vanemad aga rajavad teise kurna. Pesakonnad ühinevad salkadesse ja liiguvad koos ringi. Septembris algab sügisränne.^[2]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Rohevint on segatoiduline. Ta sööb suvel peamiselt mardikaid, sipelgaid ja teisi putukaid, suve lõpus ja sügisel marju ja mitmesuguseid seemneid^[2]. Poegi toidetakse nii putukate kui seemnetega, mis on eelnevalt vanalinnu pugus pehmeks leotatud. Talvel ja kevadel toitub peale seemnete ka pungadest. Külastab meelsasti toidulaudu.