Roela mõis

See artikkel räägib Virumaa mõisast; Tartumaa mõisa kohta vaata artiklit Roela mõis (Palamuse kihelkond)

---

Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jäävad Roela mõisa maad Vinni valla territooriumile Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu

Roela mõisat on esmamainitud 1453. aastal. 1621. aastal ostis Rootsi riigikantsler Axel Oxenstierna Peter Taubelt (Tuve) Roela mõisa. 17. sajandil kuulus mõis Taubedele, mõis panditi Martin Cronstedtile ja Ollermannidele, kapten Hermann Adolpph von Löwenile. 1723. aastal loovutas Heinrich Friedrich von Löwen Roela pandi ooberst Michael Bielskyle. 1724. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega tagastati Roela mõis Oxenstierna pärijatele ja pärijate täievoliline esindaja kapten Karl Ekesparre müüs Roela, Vatku ja Rosentali mõisa ooberst Michael Bielskyle. Hind 10 940 riigitaalrit. 1748. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Roela mõisa Michael Bielsky poeg, leitnant Johann Wilhelm von Bielsky. Hind 24 000 riigitaalrit. Vatku mõisa sai poeg teisest abielust Berend Georg Bielsky. 1762. aastal vahetas maanõunik Jacob Heinrich von Schwengelm Ulvi pandimõisa Johann Wilhelm von Bielskiga Roela ja Rosentali mõisa vastu.

1793. aastal pantis Carl August von Berg Roela ja Rosentali mõisa koos kõrvalmõisa Carlshoffiga rittmeister Carl Gustav von Tollile (surn. 1820) 50 aastaks. 1821. aastal ostsid Carl Gustav von Tolli ja tema naise Helene Renate von Tolli pärijad pandi välja ja mõis jäi nende pojale Eestimaa maanõunik Friedrich von Tollile. 1841. aastal omandas mõisa Friedrich Ludwig von Tolli pärija, tema õde Natalie Friederike de Rossillon, kes otsustas juba eluajal pärandi oma laste kasuks. Rosentali ja Roela koos Carlshoffi kõrvalmõisaga sai tema tütar Elisabeth von Wrangell (sünd von Rossillon), kes oli 1829. aastast abielus Venemaa meresõitja ja Arktika uurija Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangelliga (1796–1870). 1869. aastal päris mõisa Elisabeth Theodore Natalie Karoline von Wrangelli otsene pärija, tema poeg Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell, hilisem (1881–1884) Eestimaa rüütelkonna peamees. 1893. aastal kinkis Eestimaa rüütelkonna maanõunik ja Eestimaa konsistooriumi president Wilhelm von Wrangell (1831–1894), Rosentali ja Roela mõisa oma pojale, maanõunik Ferdinand Wilhelm Georg Alexander von Wrangellile (1863–1911), hinnaga 567 598 rubla. Roela mõisa suurus oli 12447 tessatiini. Parun Wilhelm von Wrangelli teine poeg Parun Georges Eduard von Wrangell (1866–1927) oli baltisaksa genealoogia ja ajaloouurija.

1912. aastal pärisid Rosentali ja Roela mõisa Ferdinand Wilhelm Georg Alexander von Wrangelli pärijad Elise Elmire Auguste Marie von Wrangell, Margaretha Lucie Marie von Wrangell, Peter Hermann Ferdinand von Wrangell, Amy Cäsilie Katharina von Wrangell, Hans Hermann Oscar von Wrangell, kelle kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik 1919. aastal oli Hans Hermann Oscar von Wrangell. Seejärel kuulus Hans Wrangellile 150 ha suurune Roela mõisasüda, mida ta juhtis kuni sõja alguseni. Hans Wrangell oli aktiivne poliitikas, Saksa-Balti Erakonnas, onu Georges Eduardi poeg Wilhelm Ferdinand Nikolai Wrangell oli Saksa-Balti Partei sekretär, 1928–1933 Saksa Kultuurvalitsuse asepresident ja 1933–1938 president. Märtsis 1941. aastal kolis Hans von Wrangell Eestist Saksamaale.

Mõisahoone

Mõisa puidust peahoone on rajatud ilmselt 18. sajandi teisel poolel ning 19. sajandi lõpus tugevasti ümber ehitatud. 1910. aastal ehitati endisest peahoonest pooleteise kilomeetri kaugusele uus heimatstiilis peahoone, mis on praegu Wrangellidele tagastatud.

Välislingid

• Roela mõisa ja pargi ajaloost Roela kodulehel
• Kinnistute register: Roela mõis (Viru-Jaagupi khk)