Robiinia

Liblikõielised
	; Hunnitu robiinia (Robinia neomexicana)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Oalaadsed Fabales;
Sugukond	Liblikõielised Fabaceae;
Perekond	Robiinia;
Liik	Robinia;

Robiinia ehk ebaakaatsia (Robinia) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusliku nime on robiinia perekond saanud prantslase Jean Robini (1550–1629) järgi, kes oli õukonnaaednik nii Henri III, Henri IV kui ka Louis XIII ajal^[1]. Jean Robini poeg Vespasien Robin olevat 1635. aastal ümber istutanud kaks isa rajatud aiast Place Dauphine’ist pärit robiiniat, ühe neist Jardin des Plantes’isse ja teise St. Julien-le-Pauvre kiriku lähedale^[1]. Viimane puu olevat veel mõnikümmend aastat tagasi alles olnud, võib-olla on tänaseni^[1].

Enne kui harilik robiinia Carl Linnélt nime sai, kasutati Euroopas mitmeid nimeversioone, näiteks ka Locusta Virginiana Arbor ja Acacia Virginensis Spinosa^[1].

Viimasest nimetusest on tuletatud ka taime rahvapärased nimetused paljudes keeltes: falsche Akazie (saksa), белая акация (vene), faux-acacia (prantsuse), valeakaasia (soome), fehér akác (ungari), acacia de flor blanca (hispaania), acácia-bastarda (portugali). Enamasti tähendavad need tõlkes kas vale- või valget akaatsiat^[1].

Üleüldine akaatsiaks kutsumine viitab tõsiasjale, et esialgu tundusid Ameerikast tulnud robiinia ja Põhja-Aafrika päritolu akaatsia eurooplaste jaoks sarnased^[1]. Nii robiiniad kui ka akaatsiad kuuluvad liblikõieliste hulka ning nagu robiiniatel, on ka paljudel akaatsiatel graatsilised sulgjad liitlehed ja meeldivalt lõhnavad õied^[1].

Levila ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult kasvavad kõik robiiniad Põhja- ja Kesk-Ameerikas^[1]. Neid on 10–20 liiki olenevalt sellest, kas nende hulka lugeda ka hübriidid^[1].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik robiiniaid on puud, kuid on ka põõsaid^[1]. Liikidele on iseloomulikud astlataoliste abilehtedega paaritusulgjad liitlehted. Õied on sõltuvalt liigist valged, roosad, kuni purpurjad, ning asuvad püstistes kuni rippuvates kobarates. Vili on paljude seemnetega lame kaun, mis avaneb kahest küljest.