Robert Yerkes

Allikas: Vikipeedia
Robert Yerkes
Robert Yerkes
Sünninimi Robert Mearns Yerkes
Sünniaeg 26. mai 1876
Breadysville, Bucksi maakond, Pennsylvania
Surmaaeg 3. veebruar 1956
New Haven, Connecticut
Rahvus ameeriklane

Robert Mearns Yerkes (26. mai 1876 – 3. veebruar 1956) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog. Tuntud on tema tööd intelligentsuse testimise ja võrdleva psühholoogia alal.

Yerkes oli teedrajav nii inimeste ja primaatide intelligentsuse kui ka gorillade ja šimpanside sotsiaalse käitumise uurimises. Koos John D. Dodsoniga töötas Yerkes välja aktivatsiooni taset sooritusega seostava Yerkesi-Dodsoni seaduse.

Aja möödudes hakkas Yerkes 1910. ja 1920. aastatel eugeenikat propageerima. Tänapäeva antropoloogid ja akadeemikud peavad tema töid suuresti vanamoeliste rassistlike teooriate poole kallutatuks.[1][2]

Vahemikus 1921–1925 oli Yerkes ka teadusalade propageerimisega tegeleva mittetulundusühingu Science Service (tänapäeval Society for Science & the Public) haldusnõukogus.

Haridus ja karjääri algus[muuda | muuda lähteteksti]

Robert Yerkes sündis Pennsylvania osariigis Breadysville'is. Kasvades üles ühes Pennsylvania maapiirkonnas asuvas farmis, soovis Yerkes loobuda taluniku raskest elust ning saada meedikuks. Oma onu rahalisel toel õppis Yerkes aastatel 1892–1897 koduosariigis asuvas kõrgkoolis Ursinus College. Pärast kooli lõpetamist sai ta Harvardi Ülikoolilt pakkumise jätkata õpinguid bioloogia alal. Valides Harvardi Ülikooli ja Philadelphias meditsiini õppimise vahel, otsustas ta esimese kasuks.

Harvardis hakkas loomade käitumine talle sel määral huvi pakkuma, et ta otsustas võrdleva psühholoogia õppimise nimel meditsiiniõpinguid veelgi edasi lükata. Ta sai doktorikraadi aastal 1902 ülikooli psühholoogiaosakonnast.

Tema karjääri algust mõjutasid tugevalt võlad, mida ta oli koolis käimise eest maksmiseks olnud sunnitud võtma. Pärast Harvardi lõpetamist võttis ta vastu ülikooli pakkumise hakata seal tööle juhendaja ja võrdleva psühholoogia dotsendina. Mitme aasta jooksul pidi ta suviti oma sissetulekut täiendama psühholoogia õpetamisega Radcliffe'i Kolledžis. Veel üks osalise tööajaga töid, mida Yerkes vastu võttis, oli psühholoogiauuringute direktori ametikoht Bostoni Psühhiaatriahaiglas Massachusettsi osariigis.

1907. aastal ilmus Yerkesi esimene raamat "Tantsiv hiir" ("The Dancing Mouse"). Tema tolleaegsete sõprade hulka kuulus ka tulevane biheiviorist John Watson, kellega Yerkes mõtteid vahetas ning koostööd tegi. Yerkes oli ka ülikooli õppejõudude ühingu Wicht Club (1903–1911) liige.

Intelligentsuse testimine ja eugeenika[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aastal oli Yerkes Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) president. Tema pealekäimisel alustas APA mitmeid Esimese maailmasõjaga seotud programme. Väeteenistusse võetute psühholoogilise hindamise komitee esimehena arendas ta armee jaoks välja esimesed mitteverbaalsed intelligentsuse grupitestid (alfa- ja beetatest), milles osales sõja ajal rohkem kui miljon Ameerika Ühendriikide sõdurit.

Testi lõppjärelduseks oli, et äsjased immigrandid (eriti need, kes pärinesid Lõuna- või Ida-Euroopast) said varasemate sisserännetega riiki tulnud immigrantidega (Põhja-Euroopast) võrreldes testis märgatavalt madalamaid tulemusi ning neid tulemusi kasutati ühe eugeenilise põhjendusena karmidele sisserändepiirangutele. Hiljem on testi kritiseeritud selles, et tegemist oli selgelt vaid assimileerumist mõõtva testiga: testi tulemused korreleeruvad peaaegu täielikult sellega, kui mitu aastat olid testi subjektid juba Ameerika Ühendriikides elanud.

Psühholoog Carl Brighami teosele "A Study of American Intelligence" (mis aitas Ameerika Ühendriikides eugeenikat populariseerida) kirjutatud sissejuhatuses hoiatas Yerkes, et "ükski kodanik ei saa endale lubada rassi allakäigust tuleneva ohu ignoreerimist". Uurimus põhines mõlema psühholoogi järeldustel, mida nad tegid armee intelligentsustesti tulemuste põhjal: pea pooled (47,3%) väeteenistusse kutsutud valge rassi esindajatest olid nõrgamõistuslikud[3] ning mustanahalised ja uuemate immigrantide gruppide esindajad said madalaimaid tulemusi.

Kuigi Yerkes väitis, et testid mõõtsid kaasasündinud intelligentsust, mitte haridust või kasvatust, on küsimusi endid vaadates sellest väitest keeruline kinni hoida. Näiteks leidus seal järgmine küsimus: "Velvet Joe esineb ... (hambapulbri) (kuivainete) (tubaka) (seebi) reklaamides". Testid ise olid justkui 20. sajandi alguse mälumäng.[4]

Yerkes oli koos Edward Lee Thorndike'iga Vaimsete Tunnuste Pärilikkuse Komitee (Committee on Inheritance of Mental Traits) liige ja esimees. Komitee oli osa Yerkesi endise Harvardi õppejõu Charles Davenporti rajatud Eugeenikaarhiivist (Eugenics Record Office).[5]

Riiklik Uuringute Nõukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetult pärast sõja lõppu töötas Yerkes palgalise ametnikuna Riiklikus Uuringute Nõukogus (United States National Research Council) ning asus juhtima sealset sugueluga seotud probleemide komiteed (Committee for Research in Problems of Sex). Komitee aitas tal luua lähedasi suhteid Rockefelleri filantroopiliste sihtasutuste ametnikega. Need omakorda aitasid tal hiljem saada märkimisväärset toetust šimpansitega seotud projektidele.

Primatoloogia teerajaja[muuda | muuda lähteteksti]

Yerkes oli pikka aega vaimustunud šimpansite uurimisest. 1920. aastate alguses viibis ta Kuubal Madame Abreu koloonias, kus ta neid loomi jälgis, ning reisilt naastes oli ta otsustanud ka ise šimpanseid kasvatama ja jälgima hakata. Ta alustas sellega, et ostis loomaaialt kaks šimpansi, pani neile nimeks Chim ja Panzee ning viis nad oma koju. Seal hakkasid nad elama magamistoas ning sõid miniatuurse laua ääres kahvliga. Chim valmistas talle eriti palju rõõmu ning suvi, mille šimpans ja psühholoog koos veetsid, on jäädvustatud 1924. aastal ilmunud raamatus "Peaaegu inimene" ("Almost Human").[6]

1924. aastal palgati Yerkes Yale'i Ülikooli psühhobioloogiaprofessoriks. Yale'is pani ta aluse New Havenis asunud primaatide bioloogia uurimisega tegelevale laboratooriumile ning seejärel rajas ta Rockefelleri Sihtasutuse rahaga Florida osariiki Orange Parki linna inimahvide aretamise ja nendega katsete tegemise jaama. Pärast tema surma viidi laboratoorium üle Atlantas asuvasse Emory Ülikooli, kus see nimetati hiljem ümber Yerkesi Riiklikuks Primaatide Uurimise Keskuseks (Yerkes National Primate Research Center). Tema järgi nime saanud primaatide keel yerkish töötati välja just selles laboratooriumis. Yerkes loobus direktoriametist 1942. aastal ning tema järglaseks sel kohal sai Karl Lashley.[7]

Kui talt küsiti, kuidas tema perekonnanime hääldama peaks, vastas ta, et seda peaks hääldama kui YER-keez.[8]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1907 – The Dancing Mouse, A Study in Animal Behavior
  • 1911 – Introduction to Psychology
  • 1911 – Methods of Studying Vision in Animals (koos John B. Watsoniga)
  • 1914 – Outline of a Study of the Self
  • 1915 – A Point Scale for Measuring Mental Ability (koos kaasautoritega)
  • 1916 – The mental life of monkeys and apes
  • 1920 – Army Mental Tests (koos Clarence S. Yoakum'iga)
  • 1925 – Almost Human
  • 1929 – The Great Apes (koos Ada W. Yerkes'iga)
  • 1943 – Chimpanzees; a laboratory colony

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Bio Robert Yerkes" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.03.2011. Vaadatud 17.02.2010.
  2. ↑ "History of Physical Anthropology" (inglise). Vaadatud 17.02.2010.
  3. ↑ Brigham 1923, 80–86; Yerkes 1921, 785
  4. ↑ Diane B. Paul, Controlling Human Heredity: 1865 to the Present, 1995; pages 65–67, 109, Figure 4.4 on page 66 is Alpha Test 8, Forms 8 and 9. For more on this problem, see the link below to Stephen Jay Gould, A Nation of Morons
  5. ↑ "Testing For Order And Control In The Corporate Liberal State", Clarence J. Karier, pages 108–137, Roots of Crisis: American Education in the Twentieth Century, ed. C. J. Karier, P. Violas, J. Spring. Page 112 here. See also below, Autobiography of Robert Mearns Yerkes, 1930.
  6. ↑ Almost Human, 1924.
  7. ↑ Gregory A. Kimble, C. Alan Boneau, Michael Wertheimer. 1996. Portraits of pioneers in psychology, Volume 2. Routledge. ISBN 1-55798-345-3.
  8. ↑ Charles Earle Funk, What's the Name, Please?, Funk & Wagnalls, 1936.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Yerkes, R M (2000), "Creating a chimpanzee community. 1963", The Yale journal of biology and medicine, kd 73, nr 1–6, lk 221–34, PMID 11765942
  • Yerkes, =R M (1961), A History of Psychology in Autobiography, kd 2, lk 381–407{{citation}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  • Stark, B P (1985), "The Robert Mearns Yerkes papers", The Yale University library gazette. Yale University. Library, kd 59, nr 3–4, lk 162–7, PMID 11618320
  • Haraway, D (1979), "The biological enterprise: sex, mind, and profit from human engineering to sociobiology", Radical history review, kd Spec, lk 206–37, PMID 11615095
  • Burnham, J C (1972), "Thorndike's puzzle boxes", Journal of the history of the behavioral sciences (avaldatud aprill 1972), kd 8, nr 2, lk 159–67, DOI:10.1002/1520-6696(197204)8:2<159::AID-JHBS2300080202>3.0.CO;2-P, PMID 11609710
  • ROOFE, P G (1965), "SIGNIFICANT SEGMENTS OF THE HERRICK-YERKES CORRESPONDENCE RELATIVE TO PSYCHOBIOLOGY AND THEIR PERSONAL PHILOSOPHIES", Perspect. Biol. Med., lk 196–209, PMID 14277643
  • Hilgard, E R (1965), "Robert Mearns Yerkes, May 26, 1876—February 3, 1956", Biographical memoirs. National Academy of Sciences (U.S.), kd 38, lk 385–425, PMID 11615455
  • CARMICHAEL, L (1957), "R. M. Yerkes, psychobiologist", Science (avaldatud 13. september 1957), kd 126, nr 3272, lk 498, DOI:10.1126/science.126.3272.498, PMID 13467232
  • CARMICHAEL, L (1957), "Robert Mearns Yerkes, 1876–1956", Psychological review (avaldatud jaanuar 1957), kd 64, nr 1, lk 1–7, DOI:10.1037/h0049362, PMID 13408389
  • ELLIOTT, R M (1956), "Robert Mearns Yerkes: 1876–1956", The American journal of psychology (avaldatud september 1956), kd 69, nr 3, lk 487–94, PMID 13354820
  • Spiro, Jonathan P. (2009), Defending the Master Race: Conservation, Eugenics, and the Legacy of Madison Grant, Univ. of Vermont Press, ISBN 978-1-58465-715-6 {{citation}}: eiran tundmatut parameetrit |laysummary=, kasuta parameetrit (|lay-url=) (juhend); vigane väärtus: |ref=harv (juhend); viite koodis on kasutusel iganenud parameeter |lay-url= (juhend); välislink kohas |laysummary= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Indiana.edu – 'Robert Mearns Yerkes (1876–1956) American Comparative Psychologist', Indiana University
  • IPFW.edu – Intelligentsustestid (ajalooline ülevaade)
  • Karoo.net – Stephen Jay Gould. 'A Nation of Morons' (sõjaväe intelligentsustesti kriitika)
  • YorkU.ca – 'Autobiography of Robert Mearns Yerkes', Robert Yerkes, York University (1930)
  • Robert Yerkes'i töid. Project Gutenberg
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Yerkes&oldid=6629551"