Robert Khotšharjan

Allikas: Vikipeedia
Robert Kocharyan.jpg

Robert Khotšharjan (armeenia Ռոբերտ Քոչարյան) (sündinud 31. augustil 1954 Xankəndis (Stepanakertis) Mägi-Karabahhis) on Armeenia poliitik, taasiseseisvunud Armeenia Vabariigi teine president 1998–2008.

1992–1994 oli Khotšharjan Mägi-Karabahhi peaminister, 1994–1997 Mägi-Karabahhi president, 1997–1998 Armeenia peaminister ning 1998–2008 Armeenia president.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Khotšharjan oli Nõukogude Armees ajateenistuses 19721974.

1977–1982 õppis ta Jerevani Riikliku Polütehnilise Instituudi elektriinsenerinduse teaduskonnas, lõpetades kiitusega. 1981–85 töötas ta Stepanakerdis komsomoli linnakomitees, 1987–89 oli Mägi-Karabahhi siidivabrikus NLKP allorganisatsiooni juht. 19. veebruaril 1988 sai temast Artsahhi liikumise juht, mis võitles seni Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhi liitumise eest Armeeniaga. 1989–95 valiti ta kaks korda Armeenia NSV Ülemnõukokku ja selle presiidiumisse. 1991–92 oli ta Mägi-Karabahhi Vabariigi Ülemnõukogu esimese koosseisu liige.

Pärast seda, kui ta eelkäija Levon Ter-Petrosjan oli sunnitud presidenditoolist loobuma, valiti Robert Khotšharjan Armeenia teiseks presidendiks 30. märtsil 1998. Ta võitis oma põhirivaali Karen Demirtšjani enneaegsetel valimistel, mida rahvusvaheliste vaatlejate sõnul saatsid mõlemapoolsed rikkumised. Muuhulgas kaevati, et Khotšharjan ei olnud kümme aastat Armeenia kodanik, nagu nõudis põhiseadus,[1] ehkki see olnuks võimatu, kuna riik oli vaid 7 aastat vana; samas tunnistas Armeenia põhiseadus Armeenia NSV-d vabariigi eelkäijana.

Khotšharjani ametiajal tapeti mitu opositsioonijuhti Armeenia parlamendis ja peaminister 1999. aastal parlamenditulistamise käigus. Khotšharjan ise pidas terroristidega läbirääkimisi pantvangi võetud parlamendisaadikute vabastamiseks.

Presidendina jätkas Khotšharjan läbirääkimisi Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga, leidmaks rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi küsimusele. Läbirääkimisi peeti septembris 2004 Kasahstani pealinnas Astanas, samaaegselt Sõltumatute Riikide Ühenduse tippkohtumisega. Väidetavalt oli üks ettepanek tõmmata Armeenia väed tagasi Mägi-Karabahhiga piirnevatelt Aserbaidžaani aladeltning korraldada piirkonna tuleviku teemal referendumid Mägi-Karabahhis ja Aserbaidžaanis. 10.–11. veebruaril 2006 kohtusid Khotšharjan ja Alijev met Prantsusmaal Rambouillet's, arutamaks konflikti lahenduse põhimõttelisi aluseid, selahulgas vägede väljaviimist, rahvusvaheliste rahutagajate üksuste moodustamist ja Mägi-Karabahhio staatust.[2]

Prantsusmaal toimunud kõnelustele eelnenud ja järgnenud nädalail väljendasid OSCE Minski Grupi kaasesimehed vaoshoitud lootust, et jõutakse mingit laadi kokkuleppele. Prantsusmaa president Jacques Chirac kohtus mõlema riigijuhiga eraldi ning lootis, et läbirääkiisi kroonib edu. Vastupidiselt lootustele kokkulepet ei sündinudning võtmeküsimused nagu Karabahhi staatus ja Armeenia vägede lahkumine Kalbadžarist jäid endiselt segaseks. Järgmine läbirääkimiste ring toimus märtsis 2006 Washingtonis.[2] Venemaa president Vladimir Putin survestas mõlemat osapoolt, et vaidlused lõpetataks.[3] Hiljem 2006. aastal kohtusid Armeenia ja Aserbaidžaani presidendid Minskis 28. novembril ja Moskvas said kokku ministrid. Lahendust ei toonud ka need.[4]

Septembris 2006 ütles Khotšharjan oma õnnesoovis[5] Mägi-Karabahhi Vabariigi 15. aastapäeva puhul: "Karabahhi rahvas tegi oma ajaloolise valiku, kaitstes oma rahvuslikke huve sõjas, mis neile peale sunniti. Tänapäeval ehitavad nad vaba ja sõltumatut riiki."[6]

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Robert Khotšharjani abikaasa on Bella Khotšharjan, neil on kolm last: Sedrak, Gajane ja Levon.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Staff (4 February 1998) "Armenian president resigns" BBC World Service
  2. 2,0 2,1 Ghazinyan, Aris (10 February 2006) "Drawing the Line: Maps meet principles in the search for a settlement over Nagorno Karabakh" Armenia Now
  3. Staff (23 February 2006) "Putin Going to Invite Kocharyan to Moscow to Discuss Karabakh Issue" YERKIR Armenian Online Newspaper
  4. Staff (21 February 2007) "Peter Semneby: EU tries to create trust between Karabakh and Azerbaijan" More than 4 bln dollars were stollen by his clan in Armenia YERKIR Armenian Online Newspaper
  5. (1 September 2006) "Congratulations on Independence Day" Azat Artsakh Newspaper
  6. Staff (1 September 2006) "Robert Kocharyan: Nagorno Karabakh People Made Their Historical Choice, Protected Its National Interests in the Forced War. Today They Built Free and Independent State" ARMINFO News Agency
Eelnev:
Mägi-Karabahhi peaminister
19921994
Järgnev:
Leonard Petrosjan
Eelnev:
Mägi-Karabahhi president
19941997
Järgnev:
Arkadi Ghukasjan
Eelnev:
Armen Sargsjan
Armeenia peaminister
19971998
Järgnev:
Armen Darbinjan
Eelnev:
Levon Ter-Petrosjan
Armeenia president
19982008
Järgnev:
Serž Sargsjan