Ripsmed (organellid)

Allikas: Vikipeedia

Ripsmed ehk tsiilid[viide?] (cilia) on eukarüootsete rakkude 5–10 µm pikkused ja 250 nm paksused tsütoplasma väljasopistised. Ripsmed on enamasti liikuvad ning võivad olla epiteelrakkude pinnal asetsevad diferentseerunud väljasopistised (elundid). Ripsmed täidavad enamasti liikumis- või toitumisülesannet.

Ripsmeid esineb kõikidel loomadel[viide?]. Ripsloomad ehk tsiliaadid on raku pinnal olevate liikuvate ripsmete järgi oma nime saanud. Seevastu ümarloomade ehk nematoodide ripsmed on liikumatud[viide?].

Ripsmed on ehituselt viburiga sarnased, nad koosnevad protoplasmast. Viburiga võrreldes on ripsmed suhteliselt lühemad (5-10 (harva kuni 20) mikromeetrit) ja erinev liikumisviis: kui viburid liiguvad kruvitaoliselt, siis ripsmed löövad ühes suunas. Mõnikord on ripsmed kokkuliitunud ja moodustavad väädikuid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]