Ringliikumine

Allikas: Vikipeedia
Ühtlase ringliikumise vektorid. Punasega keha kiiruse vektor, sinisega kesktõmbekiirendus, rohelisega nurkkiirus.

Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.

Ringliikumise näideteks on (ligikaudselt) planeetide tiirlemine ümber tähtede (ja kaaslaste tiirlemine ümber planeetide), elektroni liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja vasara liikumine vasaraheitja käes.

Füüsikalised suurused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhilised ringliikumist kirjeldavad suurused on:

Kiirendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ringliikumise puhul on keha kiirenduse suund risti liikumise suunaga, mistõttu muutub vaid kiiruse suund. Kiirenduse vektor on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kesktõmbekiirenduseks.

Vastavalt Newtoni esimesele seadusele peab ringliikumises kehale mõjuma ringliikumise tsentri suunaline jõud. Selle kadumisel jätkaks keha liikumist endise kiirusega ringliikumise trajektoori puutujat mööda.

Impulsimomendi jäävus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Impulsimomendi jäävuse seadus ütleb, et suletud süsteemis on impulsimoment L jääv suurus.

Tüüpiline näide impulsimomendi jäävuse kohta on piruetti tegev iluuisutaja, kes tõstab enda pöörlemiskiirust, tõmmates enda käed ja jalad keha lähedale. Teine näide on kurvi läbiv auto. Kui käsitleda auto ja tee vahelist hõõrdejõudu konstantse tugevusega tsentripetaaljõuna, ilmneb, et mida suurem on kurvi raadius, seda kiiremini võib seda autoga läbida.

Kõik güroskoobid töötavad tänu impulsimomendi jäävusele.

Mitteühtlane ringliikumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev kirjeldas olukorda, kus ringliikumise kiirendus on konstantne.

Mitteühtlase ringliikumise puhul mõjub kehale lisaks kesktõmbejõule mõni muu jõud. Seetõttu on mugav jaotada keha kiirendust radiaalsuunaliseks (väljapoole suunatud) ja keha liikumise hetkesuunaliseks. Radiaalsuunaline kiirendus järgib kõiki varemnimetarud omadusi ja valemeid.[2] Liikumissuunaline kiirendus on see komponent, mis põhjustab mitteühtlast liikumist. Kuna see kiirendus mõjub keha joonkiirusele, muutub tema tõttu ka tsentipetaaljõud ja/või ringliikumise raadius.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]