Riisikas

Allikas: Vikipeedia
Riisikas
Kuuseriisikas
Kuuseriisikas
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Agaricomycetes
Selts: Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond: Pilvikulised Russulaceae
Perekond: Riisikas Lactarius
Pers. 1797

Riisikas (Lactarius) on pilvikulaadsete seltsi pilvikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslik nimetus Lactarius tuleb sellest, et kui seenekübarat või -jalga vigastada, eritab seen piimmahla. Piim on ladina keeles lac.

Esimest korda kirjeldas riisikate perekonda Christian Hendrik Persoon aastal 1797.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Neid leidub suuremas osas maailmas, põhja suunas kuni tundra ja metsatundrani. Eestiski kasvab palju liike. Liigi määramisel arvestatakse seda, kas seenekübar on paljas ja limane või sametine või karvane (eriti noortel seentel) ning piimmahla algset värvust (valge, kreemikas, oranž, lilla vms.) ja värvust pärast kuivamist.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seenekübar on riisikatel sageli nõgus, vanadel seentel vahel isegi lehtrikujuline. Suurel osal liikidel on kübaral kontsentrilised ringid. Suurel osal liikidest on seenejalg õõnes.

Enamik riisikaliike elab sümbioosis mingi kindla puuliigiga ja moodustab mükoriisa. Paljud riisikaliigid on nime saanud sellest, et kasvavad sageli kindlat liiki puu all.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed riisikad on tooreltki söödavad, enamik siiski mitte. Kuid pärast kupatamist mürgid kaovad ja sadade riisikaliikide hulgas pole ükski pärast kupatamist mürgine, kuigi paljud nendest on ikkagi nii vähese toiteväärtusega, et neid süüa ei soovitata. Kõige paremate söögiseente hulka kuuluvad vähesed riisikaliigid, mis kõik ka Eestis kasvavad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Seenekirjanduses peetakse nendest kõige väärtuslikumaks veririisikat. Kahte esimest hinnatakse eriti kõrgelt Lääne- ja Kesk-Euroopas, veririisikas on katalaanide lemmikseen.

Eestis kasvavaid riisikaid võib jaotada kahte rühma: kibeda maitsega riisikad, mida tuleb enne toiduks kasutamist kupatada, ja maheda maitsega riisikad, mida võib tarvitada värskelt, kupatamata. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. Maheda maitsega riisikaid on vähem, nendest tuntumad on niiskeis kuusikuis kasvav kuuseriisikas ning temaga sarnanevad porgandriisikas ja veririisikas, mis kasvavad vastavalt liivastes ja lubjarikastes männikutes.

Eesti liike[muuda | redigeeri lähteteksti]