Riina Kionka

Allikas: Vikipeedia
Riina Ruth Kionka
Riina Kionka esinemas VIII Lennart Meri konverentsil
Foto: Ave Maria Mõistlik, 25. aprill 2015
Sünninimi Rina Ruth Kionka
Sündinud 29. detsember 1960 (63-aastane)
Detroit
Rahvus eestlane
Kodakondsus Eesti, USA
Alma mater Michigani osariigi ülikool (BA)
Columbia ülikool (MA, PhD)
Haridus rahvusvahelised suhted
sovetoloogia
germanistika
Töökoht Euroopa Liidu suursaadik Pakistanis
Abikaasa Lauri Lepik
Lapsed Tasuja Juhan Lepik
Krõõt Lea Lepik
Vanemad Mall Rebane Kionka

Riina Ruth Kionka (sündinud 29. detsembril 1960 Detroitis Michigani osariigis USAs) on väliseesti päritolu Eesti ja Euroopa Liidu diplomaat. Kionka on üks Eesti välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna rajajatest ning üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud Euroopa Liidu suursaadik. Ta on alates 9. juunist 2022 Euroopa Liidu suursaadik Pakistanis.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Riina Kionka sündis USAs Detroitis, kasvas üles Detroiti eeslinnas ning käis Detroitis keskkoolis. 1980. aastal õppis ta saksa keelt Saksamaal Eifeli piirkonnas ja 1982. aastal oli ta Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu Lääne-Berliini esinduses.1983. aastal sai ta Michigani osariigi ülikoolist James Madison College'ist kaks bakalaureusekraadi: rahvusvahelistes suhetes ja saksa kirjanduses. Ta valiti prestiižsetesse Phi Beta Kappa ja Phi Kappa Phi ühingutesse ja ta mängis marsiorkestris trompetit. [1][2][3][4]

1984. aastal kolis Riina Kionka New Yorki ja asus Columbia ülikooli Harrimani instituudis töötama sovetoloogia väitekirja kallal. Õpingute jooksul valiti ta Eesti Üliõpilaste Toetusfondi stipendiaadiks ja 1986. aastal omandas ta magistrikraadi, millele lisandus järgmisel aastal Certificate of Completion. Lisaks kraadiõpingutele käis Kionka Münchenis raadios Vaba Euroopa Toomas Ilvese juures praktikal ja õppis Norwichi ülikooli intensiivkursustel vene keelt.[1][2][5][6][7]

1988–1989 oli Kionkal Deutscher Akademischer Austausch Diensti (DAAD) grant Bonnis teadustöö tegemiseks. Aastatel 1989–1993 töötas ta Münchenis raadio Vaba Euroopa analüütikuna, keskendudes Eestile. Analüütikuna avaldas Kionka mitu artiklit, mis käsitlesid Eesti ja Baltimaade arengut. Mõni artikkel ilmus ka suuremates ajakirjades, nagu The Wall Street Journal.[2][8][9]

1993. aastal asus Riina Kionka tööle Eesti välisministeeriumi. Algul oli Kionka ministriga kokku leppinud positsioonis info- ja pressiosakonnas, aga see täitus enne tööle asumist, mistõttu korraldas Kionka ministeeriumile uue poliitika planeerimisstaabi, mis tegeles ka kõnede kirjutamisega. Kionka kaasati 1994. aastal Vene vägede väljaviimise läbirääkimistesse. 1995. aastast töötas Kionka poliitikaosakonna juhatajana.[1][10]

1996–2000 oli ta lapsepuhkusel ja kasutas seda aega muu hulgas ka teadustöö tegemiseks, kaitstes Columbia ülikoolis doktori väitekirja teemal "ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988–1999". See käsitles rahvusvaheliste organisatsioonide mõju sisepoliitikale, eriti kodakondsuse ja julgeoleku suhetele Eestis. Puhkuse lõppedes 2000. aasta kevadel asus Kionka taas tööle välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonda.[2][11]

27. juunil 2000 määrati Kionka Eesti suursaadikuks Saksamaal, 19. oktoobril 2000 andis ta volikirja Saksamaal üle.[12] Suursaadik oli ta aastatel 2000–2004. Tema peamine siht oli saada Saksamaa nõusse lubama Eestit Euroopa Liitu ja NATOsse.[1] Välisministeeriumis töötades sattus Kionka korduvalt konflikti välisminister Kristiina Ojulandiga, kaitstes muu hulgas 2002. aastal kantsler Indrek Tarandit.[4] Saksamaalt tagasi tulles sai temast välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler, kuid ka konflikt ministriga teravnes, mistõttu hakkas Kionka 2004. aastast otsima tööd Euroopa Liidu institutsioonides.[11][13]

2005. aastast töötas Kionka Euroopa Liidu Nõukogule alluvas transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Välisministeeriumist lahkumise ühe peamise põhjendusena tõi Kionka välja konflikti endise ministri Kristiina Ojulandiga, öeldes, et "ei oleks eluilmaski uskunud, et üks inimene suudab nii kiiresti ja süstemaatiliselt ära rikkuda hästi töötava välisministeeriumi".[13] Ajakirjandus viitas sellele kui "magusale kättemaksule".[2] Ametlikult alustas Kionka tööd osakonna juhatajana 1. juulil ja keskendus ELi ühtsete välispoliitiliste seisukohtade väljatöötamisele USA ja Kanada suunal.

2007. aastal sai Kionkast tollase Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgema esindaja Javier Solana inimõiguste eriesindaja ja ta juhtis Euroopa Komisjoni välispoliitika peadirektoraadis inimõiguste allüksust.[1][5] Sealt edasi asus ta tööle Euroopa välisteenistusse Kesk-Aasia büroo juhatajana.[11] Aastatel 2014–2019 töötas Riina Kionka Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõunikuna, tegeledes pagulaskriisi, terrorisimikriisi, Venemaa Ukraina- agressiooni, Kreeka olukorra ja Brexiti küsimustega.[8][14]

2019. aasta suvel nimetas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Kionka Euroopa Liidu suursaadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis.[8] Tema üheks suuremaks väljakutseks oli koroonapandeemia alguses 8500 eurooplase Lõuna-Aafrikast kodumaale naasmise korraldamine. Samuti üritas Kionka saavutada viisavabadust Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Euroopa Liidu kaheksa liikmesriigi vahel, kellel seda veel ei olnud, kuid pandeemia nurjas selle sihi.[15] Alates 24. veebruarist 2021 on Kionka tegev ka Eesti välissuhete nõukoja liikmena.[16] 9. juunil 2022 nimetas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Riina Kionka Euroopa Liidu suursaadikuks Pakistanis.[11]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaleht Eesti Päevaleht valis Kionka mõjukuselt 11. naiseks Eestis[21] ning ajakiri Estonian World on Kionka mitmel korral valinud väljapaistvamate ja edukate Eesti naiste esitosinasse.[22][23]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Riina Kionka vanavanemad põgenesid Eestist pagulastena. Kionka ema on Mall Rebane Kionka, kes on aktiivne liige EELK Michigani koguduses Ameerika Ühendriikides. Kionka isa on saksa päritolu ameeriklane.[8][24] Riina isa soovi järgi kirjutati tütre nimi sünnitunnistusele ühe i-ga, et asjaajamine USAs oleks lihtsam. Huvi Eesti vastu tekkis Riinal keskkoolis ja ta hakkas osa võtma rahvuslikest üritustest. 16-aastaselt otsustas Riina oma nime advokaadi abil ametlikult eestipärasemaks muuta.[4] Riina ja tema ema toetasid Eesti välisinstitutsioonide tegevust nii rahaga kui ka aktiivselt üritustel osaledes.[25][26] Kionka esines 1987. aasta ESTO-l trompetimängijana ja korraldas 1988. aasta ESTO-t New Yorgis.[27]

Kionka abiellus 16. septembril 1989 Michiganis väliseestlase Mart Laanemäega ja nad kolisid Saksamaale.[28] Eestisse jõudis Kionka esimest korda 1986. aastal. Kionka teine abikaasa on Lauri Lepik. Neil on kaks last, Tasuja Juhan Lepik ja Krõõt Lea Lepik, kes räägivad emakeelena eesti, saksa ja inglise keelt.[2] Kionka ise valdab eesti, inglise, saksa ja vene keelt.[1] Nii Kionkal kui ka tema lastel on nii Eesti kui ka USA kodakondsus.[4][13]

Kionka on varem öelnud, et sai "kogemata diplomaadiks", olles esialgu plaaninud õppida muusikat, dirigeerimist või õigusteadust. Kionka on lapsest saati trompetit mänginud ja on mänginud nii Saksamaa kaitseväe orkestris kui ka Berliini harrastusorkestris Otto Sümfoonikud. Eestis elades on Kionka korraldanud oma orkestriga ka kontsertreisi Viljandis, Valgas ja Kohtla-Järvel.[2][8][29] Kionka on tuntud kui suurepärane kõnekirjutaja, kes kirjutas 1990. aastatel mitu Eesti välispoliitika olulist kõnet.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ardo Kaljuvee (10.03.2007). "Riina Kionka — puhkpillide juurest kõrgdiplomaatiasse". Delfi.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Hannes Rumm (11.06.2005). "Ilus tunnustus ja magus kättemaks". Postimees.
  3. "Ülikoolide lõpetajad". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word. 23.06.1983.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Hindrek Riikoja (07.08.2004). "Riina Kionka tuleb koju". Postimees.
  5. 5,0 5,1 "Javier SOLANA, EU High Representative for the CFSP, appoints Mrs Riina KIONKA as his Personal Representative for Human Rights" (PDF). EU. 29.01.2007.
  6. "Nemad said õppestipendiume". Vaba Eesti Sõna. 24.10.1985.
  7. "Riina Kionka". Famous Birthdays. Vaadatud 10.06.2022.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Riina Kindlam (08.11.2019). "Riina Kionka Euroopa Liidu esinduse juhiks Lõuna-Aafrika Vabariigis". Eesti Elu. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.08.2020. Vaadatud 10.06.2022.
  9. "Pühapäevaleht". Päevaleht. 21.11.1992.
  10. Pekka Erelt (08.09.2021). "Taasiseseisvumise üks suurimaid saladusi: kuhu kadus Mart Helme poolt tema väitel tehtud Meri-Jeltsini kohtumise memo?". Eesti Ekspress.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Riina Kionka saab EL-i uueks suursaadikuks Pakistanis". ERR. 09.06.2022.
  12. "Riina Kionka suursaadikuks Saksamaal". Vaba Eesti Sõna. 26.10.2000.
  13. 13,0 13,1 13,2 Tarmo Vahter, Argo Ideon (09.06.2005). ""Solana võtab vastu, keda Ojuland ei tahtnud"". Eesti Ekspress.
  14. "Kionka: oluline on seista vastu populismile ja hoida liberaalse demokraatia põhialuseid". ERR. 14.05.2016.
  15. 15,0 15,1 Hannes Rumm (01.03.2022). "Suursaadik Riina Kionka: võitleme Ukraina toetamise eest Aafrikas". Eesti Ekspress.
  16. "Asutati Eesti Välissuhete Nõukoda". Postimees. 24.02.2021.
  17. Eesti eluaegsetest suursaadikutest enamuse on määranud president Meri. BNS. 08.01.2016.
  18. 18,0 18,1 "Politico reastas Eesti eesistumise 15 võtmeisikut". ERR. 05.07.2017.
  19. 19,0 19,1 "Ene Hioni fondi preemia tänavune laureaat on Riina Kionka". ERR. 24.04.2015.
  20. "Johannes Tralla sai välisministeeriumi tunnustuse". ERR. 14.11.2018.
  21. Kärt Anvelt (23.11.2017). "Kersti Kaljulaid. Ratsionaalne idealistist riigipea". EPL.
  22. Jaan Rapp (13.03.2020). "Mari Kalkun valiti väljapaistvaimate sekka". Postimees.
  23. "Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist?". Postimees. 09.03.2015.
  24. Ool Pärdi (08.10.2010). "Michigani kogudus tähistas 60. aastapäeva". Estonian World Review.
  25. "Eesti Arhiiv Ühendriikides". Vaba Eesti Sõna. 14.03.1991.
  26. "Toetasid rahvuslikku võitlustööd". Vaba Eesti Sõna. 21.01.1993.
  27. "Kultuuripäevad '88 New Yorgis". Vaba Eesti Sõna. 04.02.1988.
  28. "Riina R. Kionka ja dr. W. Mart Laanemäe abiellusid". Vaba Eestlane = Free Estonian. 16.11.1989.
  29. Anne Raiste (26.04.2015). "Kionka: olen suutnud Ukrainaga seonduvaid hoiakuid natukene mõjutada". ERR.