Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond

Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond (vene keeles Рижское православное Петропавловское братство) oli 1867. aastal Riias asutatud õigeusklike vabatahtlik ühendus.

Venemaa Keisririigi Balti kubermangudes hakati õigeusu vennaskondi asutama pärast seda kui 1864. aastal kinnitati vennaskondade moodustamise reeglid. Nende kohaselt oli vennaskondade peamine eesmärk kanda hoolt õigeusu koguduste käekäigu eest ja kaitsta neid teiste religioonide tagakiusamise eest.

Ettevalmistused Riia õigeusu vennaskonna asutamiseks algasid 1866. aastal toonase Riia ja Miitavi piiskopi Platoni eestvedamisel. Vennaskonna asutamiseni jõuti 6. veebruaril (vkj 25. jaanuaril) 1867, mil kinnitati selle põhikiri.

Põhikirja kohaselt võisid vennaskonda kuuluda mõlemast soost täisealised õigeusklikud inimesed sõltumata ühiskondlikust seisusest ja elukohast. Hääleõiguse said kõik liikmed, kes tasusid liikmemaksu vähemalt 5 rubla aastas. Kes tegid ühekordse annetuse vähemalt summas 25 rubla said alalise või auliikme staatuse. Esimesel tegevusaastal oli vennaskonnal 131 liiget, kellest 19 olid auliikmed.

Vennaskonna tegevust korraldas nõukogu, kuhu kuulusid valitavate liikmetena esimees ja veel 12 inimest, lisaks ametikoha järgi ka vennaskonna kassapidaja ja asjaajaja. Nõüukogu koosseis valiti ametisse vennaskonna täiskogul kolmeks aastaks ja oma koosolekuid pidas see vähemalt ühe korra kuus.

Peetri-Pauluse vennaskonna rahalised vahendid kogunesid liikmemaksudest ja annetustest. Kuna liikmemaksud summas 3–5 rubla ei katnud isegi vennaskonna tegevuskulusid, olid oluliselt liikmetelt ja mitteliikmetelt laekunud vabatahtlikud annetused. Seltsi silmapaistvaim heategija oli Venemaa keisrinna Maria Aleksandrovna, kes alates 1869. aastast toetas vennaskonda igal aastal 200 rublaga ja 1879. aastal hankis vennaskonnale viis kasti kirikuriistu Saaremaa koguduste varustamiseks.

Vennaskonna põhitegevus oligi koguduste toetamine kirikuriistadega, aga samuti toetus kiriku- ja koolihoonete ehitamisele. Näiteks 1871. aastal varustati vennaskonna vahendusel kirikuriistadega 40 Riia piiskopkonna kogudust. Samal aastal valmis vennaskonna rahaga Lätisse Dubultisse rajatud Püha Vladimiri õigeusu kirik. See kirik jäi ka edaspidi vennaskonna erilise hoole alla ning vennaskonna vahendusel toetasid sellele vara soetamist ka Venemaa keisrid: Aleksander II annetas kogudusele 1873. aastal kirikukellade valmistamiseks 20 puuda vaske, Aleksander III lisas sellele omalt poolt 1890. aastal veel 150 puuda vaske.

Oluline oli vennaskonna toetusel tegutsenud kaheklassiline vaimulik kool Riia Vaimuliku Seminari juures, mis alustas tööd 26. septembril (vkj 14. septembril) 1869. Kui esialgu õppis koolis 50 õpilast, siis 1881. aastaks oli nende arv kasvanud juba 142 inimeseni ja 1886. aastaks 181 inimeseni. Rahvuselt oli nende seas nii eestlasi, lätlasi kui ka venelasi; lisaks õigeusklikele õppis seal ka luterlasi, sest vaesemate laste õppekulud kandis koolis vennaskond. 1887. aastal muudeti kool kolmeklassiliseks ja nimetati ümber Peetri-Pauluse linnakooliks. Kool tegutses vennaskonna alluvuses aastani 1898, mil see anti üle Venemaa haridusministeeriumi haldusalasse.

Alates 1870. aastast tegutses Peetri-Pauluse vennaskonna juures kirjastusosakond, mis hakkas välja andma õpikuid õigeusu koolidele ja muud vaimulikku kirjandust. Vennaskonna üks esimesi väljaandeid oli juunis 1870 heaks kiidetud vene keele aabits lätlastele; samal aastal ilmus ka P. Mihkelsoni koostatud vene keele aabits eestlastele. Kuna kirjastustegevust rahastas oma isiklikest vahenditest Riia piiskop Venjamin, siis pärast tema surma 1874. aastal kirjastustegevus suuresti lakkas. Hiljem ilmus eesti ja läti keeles neilt vaid üksikuid väljaandeid, peamiselt tegeldi venekeelse õigeusu kirjanduse levitamisega.

Vennaskonna tegevus lakkas Esimese maailmasõja aastatel 1917–1918.

Vennaskonna juhte

Riia Peetri-Pauluse vennaskonna nõukogu esimeestena on töötanud:

• 1867–1868 Venjamin, Riia ja Miitavi piiskop
• 1868–1869 arhimandriit Modest, Riia Vaimuliku Seminari rektor
• 1870–1874 Joakim Petšatkin
• 1880–1881 A. Laks, Riia sandarmeeria ülem
• 1882–1884 Juri Tšetšihhin, ajalehe Rižski Vestnik toimetaja
• 1886–1892 Jegor Beljavski, Riia Aleksandri gümnaasiumi direktor

Kirjandus

• Лебедева, Е. Деятельность Рижского Петропавловского православного братства в XIX веке. – Православие в Латвии: исторические очерки, 1. Рига, Балто-славянское общество культурного развития и сотрудничества, 1993, стр. 27–42.