Rihmaratas

Allikas: Vikipeedia
Kolmekordne kiilrihmaratas

Rihmaratas on masinaelement, millel jookseb lõppematu lint ehk rihm. Rihmarattad valmistatakse kõige sagedamini malmvalust. Inertskoormuse vähendamiseks tehakse kiired rihmarattad kergsulamitest. Üksik- ja saritootmises kasutatakse ka terasest keevisrihmarattaid.

Rihmarataste klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kiilrihmaratas
  • Hammasrihmaratas
  • Lamerihmaratas
  • Ümarrihmaratas

Rihmarataste töötlemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rihmarattad, mille välisläbimõõt on väiksem kui 350 mm, kujundatakse avadega või täiskettana (avad vähendavad massi ja hõlbustavad teisaldamist).

Rihmaratastel läbimõõduga üle 200 mm tehakse ketas kooniline, mis parandab gaaside eraldumist ratta valamisel. Vahel toetavad sellist lahendust ka konstruktsioonikaalutlused. Väikestel (välisläbimõõduga alla 350 mm) ja aeglastel rihmaratastel töödeldakse ainult ratta tööpind, pöia ja rummu otspinnad ning võlliava. Töötlemata jäävad pinnad kujundatakse mudeli paremaks vormist eraldamiseks valukalletega.

Väikesed kiired rihmarattad töödeldakse tasakaalustamise huvides üleni. Sel juhul kujundatakse rummu välis- ja pöia sisepind silindrilistena.

Rihmarataste arvutusläbimõõt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rihmarataste arvutusläbimõõdud valitakse standardreast: 63, 71 ,80, 90, 100, 112, 125, 140, 160, 180, 200, 224, 250, 280, 315, 355, 400, 450, 500 mm.

Üksikkiilrihmarataste puhul kehtib seos da = de - 2b.

Mitmikkiilrihmarataste puhul kehtib seos da = de - b, kus da on rihmaratta arvutuslik läbimõõt, de on rihmaratta välisläbimõõt ja b on rihma suurim laius.

Rihmarataste tasakaalustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rihmaratas tasakaalustatakse tavaliselt aukude puurimisega otspinnale.

Rihmarataste istamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rihmaratas istatakse võlli silinder- või koonuspinnale. Pöördemomendi ülekandmiseks kasutatakse liist- või hammasliidet. Rihmade pealepaneku ja vahetamise hõlbustamiseks paigutatakse rihmarattad võlli otsale tavaliselt konsoolselt. Võlli konsoolotsale kinnitatud rihmaratta pöid tuleb paindemomendi vähendamiseks viia laagrile võimalikult lähedale.

Projekteerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui rihmade pingutusjõust tekitatud paindemoment deformeerib võlli liigselt, konstrueeritakse rihmaratta laagerdus nii, et rihmade pingutusjõud võllile ei kandu. Selleks toetatakse rihmaratas omaette kandurile.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]