Rigsfællesskabet

Allikas: Vikipeedia
Taani Rigsfællesskab, mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast.

Rigsfællesskabet ehk rigsenheden (fääri keeles ríkisfelagsskapur; grööni keeles naalagaaffeqatigiit) on Taani Kuningriigi suhe oma kahe omavalitsusega piirkonna Fääri saarte (Põhja-Atlandi ookeanis) ja Gröönimaa (Põhja-Ameerikas) vahel. Need piirkonnad moodustavad koos Põhja-Euroopa maa Taaniga Taani Kuningriigi, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia ning mida valitseb Taani kuningakoda Margrethe II isikus.

Kujunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt võib rigsfællesskabet'it pidada viimaseks jäänuseks Taani-Norra kaksikriigist, millest 1814 pärast Norra kaotamist sai Helstaten, mis kuni 1864. aastani koosnes kuningriigist, kahest hersogkonnast, kahest sõltlasalast ja neljast asumaast. Kaht hertsogkonda Schleswigi hertsogkonda ja Holsteini hertsogkonda valitses Schleswig-Holsteini kantselei Kopenhaagenis, mis ei allunud Taani kanteleile ning seetõttu ei olnud autonoomne, vaid võrdõiguslik. Oluline erinevus Helstatenist seisneb selles, et Helstaten koosnes formaalselt iseseisvatest osadest (vähemalt Holstein oli iseseisev hertsogkond), mis olid unioonis. Tollases Taani Folketingis ei olnud liikmeid Schleswigist ega Holsteinis, praegu aga valitakse Gröönimaalt ja Fääri saartelt kummastki kaks Folketingeti liiget. Rigsfællesskabet koosneb kuningriigi formaalselt integreeritud osadest, millele on antud autonoomia.

Riigiõiguslik seisund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegune Rigsfællesskabet on mitteametlik mõiste, mida üheski seaduses ei mainita. See ei ole koostöö paljude võrdõiguslike liikmete vahel nagu Briti Rahvaste Ühendus ega vana unioon Taani ja Norra kuningriigi vahel. See ei ole ka liitriik.

Fääri saared ja Gröönimaa on Taani põhiseaduse järgi Taani riigi osad ja alluvad Taani võimule, kuid Folketing on neile kahele piirkonnale delegeerinud autonoomia vastutusalad. Tegu on niisiis ühe riigiga, kus Fääri saarte ja Gröönimaa oma võimudel on väga suured volitused, kuna aga piirkondlikel võimudel Taani põhiosas on üsna piiratud võim.

Seda konstruktsiooni on kritiseerinud mõned Gröönimaa ja Fääri saarte poliitikud, kes soovivad täielikku iseseisvust või − lähtekohana − läbirääkimisi suveräänsete rahvaste vahel tulevase staatuse üle.

Rahvastik ja pindala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa või piirkond Elanike arv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²)
Taani 5 430 590 43 094 126
Fääri saared 47 017 1399 34
Gröönimaa 57 600 2 175 600 (410 000 on jäävaba) 0,026 (0,14)

Autonoomia kehtestamine ja areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fääri saared said autonoomia 1948 ja Gröönimaa sai samasuguse autonoomia 1979. Autonoomia kehtestamisega anti hulk sotsiaalseid ülesanded Taani riigilt üle piirkonna võimudele. Välissuhted ja maade kaitse on endiselt riigi pädevuses.

Peale selle on olemas iga-aastane plokksubsiidium nii Fääri saarte kui ka Gröönimaa autonoomiale. Neile maadele on osalemine rigsfællesskabetis tagatud sellega, et Fääri saartelt ja Gröönimaalt valitakse Folketingi kokku neli liiget. Parlamendiliikmete arv on kummalgi maal võrdne.

Hjemmestyre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hjemmestyre on autonoomne haldus kõigi siseasjade üle. See on praegu olemas nii Gröönimaal kui ka Fääri saartel. Taani valitsuse pädevuses on ainult kaitse ja välisasjad. Gröönimaal ja Fääri saartel on oma parlamendid ja valitsused, mida juhib peaminister, kes nimetab valitsuse.

Selvstyre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 2008. aasta Gröönimaa autonoomiareferendumit 25. novembrit 2008 (Gröönimaa autonoomia kehtestamise 30. aastapäev) Taani ja Gröönimaa valitsuse vaheline suhe muutus ning Gröönimaa sai suurema autonoomia. 21. juunil 2009 anti Gröönimaa valitsusele uusi pädevusi, sealhulgas kontroll politseijõudude, rannavalve ja kohtute üle. Peale selle saab Gröönimaa nüüd vähem Taani subsiidiume.[1] Seda nimetatakse selvstyre.

Autonoomia ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rigsfællesskabet tähendab ka, et piirkondade rahvakoolide õppekeel on taani keel.

Taani seadused tuleb esitada piirkondade võimudele, et nad Fääri saartel ja Gröönimaal jõustuksid.

Autonoomia pädevuses on muu hulgas teed, telefon, post ja koolid.

Riigiombudsman[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani kõrgeim esindaja Fääri saartel ja Gröönimaal on riigiombudsman (rigsombudsman). Ta on ühendav lüli autonoomia ja riigivõimude vahel. Tal on koht Fääri saarte ja Gröönimaa parlamentides. Riigiombudsman esindab Gröönimaa ja Fääri saarte ning nende valitsuste huve. Nad osalevad konsultatsioones oma piirkonda puudutavate otsuste üle, sealhulgas läbirääkimistest piirkondade parlamentide ja Folketingi vahel.

Riigiombudsmani institutsioon allub Taani riigiministeeriumile.

Fääri saarte riigiombudsman on 2008. aastast alates Dan Michael Knudsen.

Gröönimaa riigiombudsman on 2011. aastast alates Mikaela Engell.

Rahvusvaheline staatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelises kogukonnas on Fääri saared ja Gröönimaa aina sõltumatumad ja neil on mõju välispoliitilistele küsimustele, millest nad on eriti huvitatud. Siiski haldab nende rahvusvahelisi suhteid Taani välisministeerium. Rahvusvahelistel läbirääkimistel, mis puudutavad Fääri saari või Gröönimaad, osalevad sageli ka autonoomiate esindajad. Nii Fääri saared kui ka Gröönimaa on Põhjamaade Nõukogu iseseisvad liikmed. Nad ei ole ÜRO, OECD ega WTO iseseisvad liikmed, kuid on kaasatud neisse organisatsioonidesse Taani liikmelisuse kaudu ning Taani poliitiline strateegia lähtub sageli Rigsfællesskabeti huvidest kui rahvuslikest huvidest sellistes valdkonades nagu vaalapüük, kalandus ja geopoliitika.

Fääri saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fääri saared ei ole Euroopa Liidu liige, kuid neil on EL-iga kaubandusleping.

Gröönimaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et Gröönimaal oli 1973 Taani maakonna staatus, sai Gröönimaast automaatselt Euroopa Ühenduse liige, kuigi ta oli erinevalt Taanist referendumil sellesse astumise vastu hääletanud. Ent kui 1979 kehtestati autonoomia, hakkas Gröönimaa ette valmistama Euroopa Ühendusest välja astumist, mis sai teoks 1985.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Greenland votes for more autonomy BBC News, 26. november 2008.