Tallinna piiskop
Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil. Erinevalt Vana-Liivimaa teistest vaimulikest isandatest (Riia peapiiskop, Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop) ei olnud Tallinna piiskopil ilmalikku võimu ning ta kuulus Lundi, mitte Riia peapiiskopkonna alla.
Tallinna piiskopi ametikoht loodi pärast Tallinna vallutamist Taani poolt 1219. aastal. Esialgu haaras see ilmselt vaid Revala muinasmaakonna ala, sest ametis oli ka eraldi Virumaa piiskop. Aastatel 1227–1238 Tallinna piiskop puudus, kuna siis oli tema vaimulik valdus esialgu Mõõgavendade, hiljem Liivi ordu valduses. Koos Taani võimu taastamisega taastus ka Tallinna piiskopi ametikoht. Edaspidi oli Tallinna piiskop kogu Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna ehk Harju-Viru) hingekarjane.
1346. aastal läks Põhja-Eesti Saksa ordu valdusse. Sellest peale püüdis ordu piiskoppi ametisse määrata. Hoolimata sellest, et mitmed piiskopid olidki edaspidi orduvennad, ei saavutanud ordu aga ametlikku piiskopi ametisse nimetamise õigust ning 15. sajandi teisel poolel keeldusid Tallinna piiskopid ordusse astumast. Samuti jäid nad kuni Tallinna piiskopkonna lõpuni Lundi peapiiskopi võimu alla.
Hoolimata sellest, et Tallinna piiskopil puudus ulatuslikum ilmalik võim, piiskopi residents oli Tallinnas, Toompeal Tallinna toomkirik, talle kuulusid siiski mõningad valdused Põhja-Eestis, millest olulisimad olid Kiviloo (Fegefeuer) ja Porkuni (Borkholm) piiskopilinnused. On ka teada, et vähemalt 16. sajandil omasid Tallinna piiskopid ka ilmalikke vasalle.
Tallinna piiskopi valis tavaliselt Tallinna toomkapiitel. Mõnikord määras piiskopi ametisse ka ainuisikuliselt paavst. Esimesed piiskopid määras ametisse Taani kuningas. Ordu, nagu öeldud, ei suutnud aga piiskoppide üle sarnast võimu rakendada.
Viimaseks Tallinna piiskopiks oli hertsog Magnus, kes oli ametis aastatel 1560–1561, kui oli piiskopkonna oma eelkäijalt Mauritius von Wrangelilt ostnud. Kui Põhja-Eestis kehtestus Rootsi võim, likvideeriti ka sealsed katoliiklikud struktuurid ning Tallinna piiskopi asemel hakati ametisse määrama Eestimaa superintendente.