Relvavennad

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib seriaalist; üldmõiste kohta vaata artiklit Relvavendlus

Relvavennad
Band of Brothers
Žanr Lühisari
Režii Phil Alden Robinson (1. osa), Richard Loncraine (2. osa), Mikael Salomon (3. ja 10. osa), David Nutter (4. osa), Tom Hanks (5. osa), David Leland (6. osa), David Frankel (7. ja 9. osa), Tony To (8. osa)
Käsikiri Stephen Ambrose
Produtsent Steven Spielberg, Tom Hanks, Preston Smith, Erik Jendresen, Stephen Ambrose
Peaosades Damian Lewis, Donnie Wahlberg, Ron Livingston, Matthew Settle, Neal McDonough
Riik Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia
Keel Inglise, hollandi, saksa, prantsuse
Telekanal HBO
Toodang 2001
Jagusid 10
Jao kestus u 70 minutit
Eesti kanal ETV
Tunnusmuusika
Helilooja Michael Kamen
Välislingid
Ametlik veebileht
Sissekanne IMDb-s
Filmiveebi sissekanne

Relvavennad on HBO 2001. aastal tehtud kümneosaline lühisari. Seriaal räägib USA langevarjuritest Easy kompaniis Teise maailmasõja ajal, kes pidid 1944. aastal vabastama Natsi-Saksamaa võimu alt Normandia ning hiljem ka Madalmaad. Esimene osa jõudis teleekraanidele 9. septembril 2001. "Relvavendasid" on näidanud ka Eesti Televisioon. Seriaal põhineb tõestisündinud lool ning sealsed tegelased on päriselt ka elanud.

Jaod[muuda | redigeeri lähteteksti]

# Pealkiri Peategelane Linastus
1. "Currahee" kapten Herbert Sobel 9.09.2001
Easy kompaniid hakkab juhtima kapten Sobel, kes peab mehi treenima sõtta minekuks.
2. "Päevade päev" (Day of Days) leitnant Richard Winters 9.09.2001
Easy Kompanii uus komandör (CO) leitnant Meehan hukkub, kui tema lennuk kukub alla. Uueks E Kompanii CO-ks saab leitnant Winters. Toimub lahing, millest saab hiljem õpikunäide mitmetes ameerika sõjakoolides.
3. "Carentan" reamees Albert Blithe 16.10.2001
Toimuvad verised lahingud Carentani väikelinnas, Põhja-Prantsusmaal, mis olid tähtis nii sakslastele kui ka liitlastele.
4. "Värske veri" (Replacements) seersant Denver Randleman 23.09.2001
Operatsioon Market Garden. Easy Kompanii saadetakse Hollandisse selleks et sealsed Saksa väed teisele poole Reini jõge viia. See annaks omakorda võimaluse sõda lõpetada enne 1944. aasta jõule.
5. "Teelahkmel" (Crossroads) kapten Richard Winters 30.09.2001
Lahingud Reini jõe kaldal. Kapten Wintersist saab pataljoni juht. Easy kompanii uueks komandöriks saab leitnant Moose Heyliger, keda aga tabab ameeriklase poolt teele saadetud kuul.
6. "Bastogne" kapral Eugene Roe 17.10.2001
Easy Kompanii saadetakse Belgiasse, talvistesse Bastogne` metsadesse, kus neil pole piisavalt toitu, laskemoona ega talveriietust.
7. "Murdepunkt" seersant Carwood Lipton 14.10.2001
Lahingud talvistes Belgia metsades jätkuvad. Easy kompaniid hakkab juhtima kapten Ronald Speirs.
8. "Viimane patrull" (The Last Patrol) reamees David Webster 21.10.2001
Kompaniil seisab ees ohtlik missioon Haguenau linnas Prantsusmaal. Kapten Winters edutatakse majoriks.
9. "Sõja mõte" (Why We Fight?) kapten Lewis Nixon 28.10.2001
Sõda on lõppemas. Easy Kompanii avastab Saksamaal patrulli käigus Landsbergi koonduslaagri.
10. "Punktid" (Points) major Richard Winters 4.11.2001
Sõda Euroopas on lõppenud, kuid paljud mehed ei saa punktide puudumise tõttu koju minna.

Stsenaristi eksimused ajaloo suhtes[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 9. osa "Why We Fight?" alguses näidatud stseen toimub 11. aprillil 1945 Reimsi linnas (seda näitab stseenile eelnenud tekst). Episoodi lõpus näidatakse seda sama stseeni edasi sealt, kust ta osa alguses pooleli jäi. Seal ütleb kapten Nixon oma meestele: "Hitler on surnud. Ta lasi ennast Berliinis maha." Tegelikult ei saanud ta seda öelda, kuna Adolf Hitler tappis ennast alles 30. aprillil 1945.
  • 3. osa "Carentan" lõpus öeldakse, et Albert Blithe ei paranenudki oma Normandias saadud haavadest ning sellepärast suri ta 1948. aastal Philadelphias. Tegelikult polnud see asi nii hull ning ta läks isegi Korea sõtta. Albert Blithe suri hoopis Saksamaal Wiesbadenis 1967. aastal.
  • 3. osas toimunud lahingus Carentani lähedal on selgelt näha üht Jagdpanther-tüüpi saksa tanki. Tegelikult polnud sellel ajahetkel läheduses ühtegi seda tüüpi tanki.
  • 10. osa "Points" lõpus öeldakse, et kapral Joseph Liebgott läks pärast sõja lõppu San Franciscosse ning hakkas taksojuhiks. Tegelikult paljud inimesed, kes teda tundsid, k.a. üks tema poegadest, ütlesid, et tegelikult hakkas ta pärast sõda habemeajajaks ning ta pole kunagi taksojuht olnud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]