Religioon Armeenias

Allikas: Vikipeedia
Armeenia Apostoliku Kriku preestrid protsessioonil

Kuni 97% armeenlastest on kristlased, kellest enamik on Armeenia Apostliku Kiriku järgijad. Armeenia Apostlik Kirik asutati 1. sajandil pKr ja see sai ka esimeseks kristluse haru esindajaks, millest sai ametlik riigi usund. Armeenia on etniliselt homogeenne ning teised mittekristlikud usundid, nagu näiteks Islam ja jezidism on kristluse kõrval vähe esindatud. 2005. aasta põhiseaduse muudatus sätestab Armeenias usuvabaduse ja õiguse valida või muuta oma usku.

Religiooni demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armeenia pindala on ligikaudu 30 000 km2, kus elab ligilähedaselt 3 miljonit inimest, kellest umbes 98% on etnilised armeenlased. Nõukogude poliitika tulemusel on Armeenias aktiivseid religiooniaktiviste vähe.

Kuigi erinevad hinnangud teiste religioonide esindajate arvukuse kohta Armeenias varieeruvad palju, on Armeenias lisaks Armeenia Apostliku Kiriku järgijatele veel ka teisi väiksemaid gruppe erinevate religioonide esindajaid: katoliiklasi (180 000), jeziide (40 000), määratlemata "karismaatilisi" kristlasi (22 700), Jehoova tunnistajaid (11 500), Armeenia Evangeelsesse kogukonda kuulujaid (5000), baptiste (2000); mormoone (2000); õigeusulisi (1200); Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusse kuulujaid (950); nelipühilisi (700); judaiste (500 kuni 1,000) ja Baha'i usundi järgijaid (rohkem kui 200). Lisaks tegutseb Armeenias ka uuspaganlik liikumine, kelle järgijad kutsuvad ennast hetanistideks. Pole teada palju on Armeenias ateiste.

Jeziidid on kontsentreerunud peamiselt põllumajandus piirkondadesse ümber Aragatsi mäe, Jerevani linnast edela poole. Armeenia katoliiklased elavad põhiliselt Armeenia põhjapoolsetel aladel, enamik judaistidest, mormoonidest, Baha'i usulistest ja ortodokssetest kristlastest elavad riigi pealinnas Jerevanis. Jerevanis asub samuti ka väike moslemite kogukond.

Riigis on ka aktiivseid välismissionäre.