Relaksatsioongeneraator

Allikas: Vikipeedia

Relaksatsioongeneraator on mittesiinuselist perioodilist võnkumist tekitav elektrongeneraator. Relaksatsioongeneraatoris moodustuvad impulsid energiasalvestisse (harilikult kondensaatorisse) koguneva energia perioodilisel vabastamisel (kondensaatori laengust tühjendamisel) elektronlüliti abil.

Hammaspinge generaatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mittesiinusvõnkumise tüüpiline näide on saehambakujulise graafiku järgi muutuv pinge, lühemalt hammaspinge. Hammaspinge väärtus muutub lähteväärtusest aeglaselt maksimaalväärtuseni ja seejärel kiiresti lähteväärtuseni tagasi. Elektronlülitina kasutatakse elektroonikakomponenti, mille pinge-voolu tunnusjoonel on langev osa, s.t negatiivne diferensiaaltakistus. Niisugusteks komponentideks on näiteks ühesiirdetransistor, sümmeetriline dioodtüristor ja samuti huumlamp.

Huumlambi baasil loodi hammaspingegeneraator juba 1920. aastail. [1] Kondensaator C laadub aeglaselt pingeallikast U0 läbi takisti R seni, kuni pinge tase jõuab tunnusjoonel punkti A. Selles punktis toimub huumlahendus ja vool hüppab punktini C ning pinge kondensaatoril langeb kiiresti punkti B. Takisti R takistus on valitud nii suur, et seda läbivast voolust ei piisa huumlahenduse säilitamiseks ning lamp kustub (graafikul punkt D). Seejärel hakkab kondensaator taas laaduma.

Ristkülikpinge generaatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ristkülikukujuliste impulsside generaatoreid saab liigitada selle järgi, kas nende tasakaaluolekud ‒ väljundpinge püsiva amplituudiga seisundid (kõrge, madal) ‒ on bistabiilsed (kestvalt stabiilsed) või monostabiilsed (ajutiselt stabiilsed), või siis puudub tasakaaluolek üldse, s.t generaator on astabiilne.

Bistabiilsel generaatoril on kaks püsiva tasakaalu olekut. Toitepinge sisselülitamise järel võib generaator jääda ükskõik kumba tasakaaluolekusse. Ühest olekust teise saab lülitust viia väliste käivitusimpulssidega. Kui käivitusimpulsside andmine lõpetada, jääb generaator viimase impulsiga määratud olekusse; niisiis jätab lülitus selle oleku meelde. Seda tüüpi impulsigeneraatorit nimetatakse trigeriks.

Monostabiilsel generaatoril on üks püsiv tasakaaluolek. Toite sisselülitamisel võtab generaator kestvalt stabiilse oleku. Sisendisse antav käivitusimpulss viib lülituse ajutise tasakaalu olekusse, milles see püsib teatud ajavahemiku ja ennistub siis püsiva tasakaalu olekusse. Monostabiilses ehk ooterežiimis töötab näiteks monovibraator.

Astabiilse generaatori sisselülitamisel hakkavad tasakaaluolekud ‒ kõrge ja madal ‒ iseseisvalt perioodiliselt vahelduma, s.t generaator on isevõnkuv. Astabiilseid generaatoreid kasutatakse laialdaselt perioodiliste ristkülikimpulsside saamiseks ja nende tüüpiline esindaja on multivibraator.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]