Rein Sillar

Allikas: Vikipeedia
Rein Sillar 1996. aastal

Rein Sillar (sündinud 24. märtsil 1948) on endine Eesti NSV riigiametnik, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee viimane esimees (kindralmajor) kuni asutuse likvideerimiseni 1991. aastal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Sillari isa oli leitnant Eesti armees, küüditati okupatsiooni ajal Siberisse, elas üle ja tuli tagasi. Pärast seda olid R. Sillari vanemad kooliõpetajad[1]Rein Sillar õppis Rakvere Internaatkoolis (lõpetas 1965)[2] ja Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Sooritas 23-aastaselt eksamid Tartu ülikoolis, mispeale värvati ENSV RJK-sse.

Karjäär NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitees[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli vastutav julgeoleku eest 1980. aasta suveolümpiamängude olümpiapurjetamiste ajal Tallinnas.
Eesti NSV RJK operatiivosakonna ülem

„“Härra Sillar rahustab kõiki endisi KGB kaastöötajaid. “Mitte iialgi, mitte mingisugustel asjaoludel ja mitte kellelegi me neid nimekirju ei anna,” ütleb Sillar. “See pole ametkondlik kapriis, vaid eesti rahva huvides.””“

Enn Uus. “Rein Sillar: “Töötajatel jäi maha isiklikke esemeid…””Eesti Ekspress, 30. august 1991

Tegevus Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimisel[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1991. aasta augustiputši, kui Eesti territooriumil peatati NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevus, siis pitseeriti Pagari tänava keldris asunud julgeolekukomitee arhiiv.

„“18. detsembril 1991 kirjutasid Eesti tegutsenud N. Liidu KGB likvideerimise lõppaktile alla Venemaa Julgeolekuteenistuse Vastuluureteenistuse ülema asetäitja kindralmajor Vjatšeslav Šironin, Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee esimees kindralmajor Rein Sillar ja riigiminister Raivo Vare. Veel samal õhtul toodi lennukiga Uljanovskist KGB keskarhiivist Tallinnasse 3,5 tonni Eestit ja eestlasi puudutavaid KGB dokumente.“

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli koolijuht Ants Sillar (1917–1974) ning tema poeg on advokaat Sven Sillar.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stockholmi „Eesti Päevaleht”, 30. oktoober 1990
  2. "Rakvere Internaatkooli V lend 1965". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. september 2010. Vaadatud 14. oktoobril 2009.
  3. Школа №302 – Высшие курсы КГБ
  4. Jaan Karu mälestused 1963-2013, vaadatud 4. september 2014
  5. Intervjuu ajalehele Russki Potštaljon, 20. detsember 1999
  6. Helen Urbanik. Mees, kes leidis KGB lepingu. Eesti Päevaleht, 16.11.2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]