Rein Nurkse

Allikas: Vikipeedia

Rein Nurkse (pseudonüüm Teodor Kaurits; 25. juuni 1907 Äntu mõis, Virumaa18. veebruar 1963 Tallinn) oli eesti keele- ja kirjamees.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Nurkse oli maatöölise poeg.[1]

1925. aastal lõpetas Nurkse Rakvere Gümnaasiumi ning astus filosoofiateaduskonda, valides eriaineks eesti keele. Raske majandusliku olukorra tõttu lahkus ta neljandalt kursuselt, asus korrektorina tööle kirjastuses Loodus ning töötas seejärel veel mitmes kirjastuses. 1941 oli ajakirja Eesti Keel ja Kirjandus toimetaja, 1942–1944 Tallinnas korrektor, pärast sõda kirjastustes Pedagoogiline Kirjandus ning Ilukirjandus ja Kunst keeletoimetaja. 1950–1956 oli represseeritud kui niinimetatud "kodanlik natsionalist", aastast 1956 töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis (KKI): oli sõnaraamatute sektori vanemlaborant, vanembibliograaf ja teadur ning juhendas kirjakeele seletussõnaraamatu kartoteegi koostamist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Üliõpilaspäevil kirjutas Rein Nurkse tekstoloogilise arvustuse "Parandatud Koidula" (Looming, 1926) ja süüvis kirjakeele arenemiskäiku ning keelekorraldusprobleemidesse. Avaldas töid eesti keele õigekeelsusest, sõnajärjestusest, omadussõnade kongruentsist, superlatiivist jm. Kuulus eesti keelekorraldusliikumise demokraatlikku tiiba. Tõlkis ka ilukirjandust vene, inglise ja saksa keelest.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Lea Nurkse (1904–1960) oli üks Eesti koolieelse kasvatuse alusepanijaid. Rein Nurkse kasupoeg oli kirjanik Eno Raud.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Adjektiiv-atribuudi kongruentsist eesti keeles. // Emakeele Seltsi Toimetised 30 (1937)
  • Õige keelega kimbus. // Looming (1938) 1, 2
  • Superlatiivi küsimusest eesti kirjakeeles. // Looming (1946) 10/11
  • Teretulnukad teistest keeltest. // Keel ja Kirjandus (1962) 2, 3
  • Rohkem tähelepanu sõnatüüpide funktsioonile keele struktuuris. // Keel ja Kirjandus (1963) 1
  • T. Kaurits, Hendrik Vallaste, "Abessiinia: Musta mandri 3000-aastane keiserriik: ajalugu ja tänapäev", Tartu: Eesti Raamat, 1935

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Pseudonüüm T. Kaurits:

  • Theodor Dreiser, "Omakohus", kogumik: "Kuus juttu: välisautoreid", Tartu: Olion/G. Naelapea, 1931 (ülejäänud jutud teistelt tõlkijatelt)
  • Henri Rochefort, "Minu elu seiklused", eessõna Eduard Laaman, Tartu, Tallinn: Loodus, 1939-1940, 2 kd
  • S. J. Witte, "Mälestused" eessõna: Peeter Tarvel, Tartu: Loodus, 1937-1938, 2 kd
  • G. M. Haardt, L. Audouin-Dubreuil, "Roomikautodel läbi Sahara", eessõna Edgar Kant, Tartu, Tallinn: Loodus, 1940
  • Rudolf G. Binding, "Surematus", Tartu: Loodus, 1929

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Emakeele Seltsi aastaraamat 9 (1963), 232–233
  • Keel ja Kirjandus (1963) 4, 256
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.