Rehepapp (Kivirähk)

Rehepapp ehk November
Autor	Andrus Kivirähk
Kaane kujundaja	Mari Kaljuste
Toimetaja	Linda Uustalu
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	romaan
Kirjastaja	Varrak
Ilmumisaeg	2000
Väljaande tüüp	kõva köide
Lehekülgi	199
Mõõtmed ja kaal	138 × 208 mm
ISBN	9985304225

"Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari. Tegemist on viimase kahe kümnendi kõige enam laenutatud raamatuga Eesti raamatukogudes.

Romaan on tõlgitud soome ("Riihiukko eli Marraskuu"; 2002), norra ("Trollskap i november"; 2004), ungari ("Ördöngös idők"; 2004), läti ("Rijkuris jeb Novembris"; 2009), vene ("Ноябрь, или Гуменщик"; 2009), prantsuse ("Les Groseilles de novembre"; 2014) ja poola keelde ("Listopadowe porzeczki"; 2021).

Teose põhjal on loodud mängufilm "November", mis esilinastus 2017. aastal, režissöör Rainer Sarnet.

Sisu

Romaan on jagatud 30 peatükiks, millest iga pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab enam-vähem 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna, inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena: pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest.

Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt, vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama.

Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisu on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid neid trumpab kavalusega üle Aida Oskar ning võtab lehma endale.

Vahepeal kimbutab külaelanikke Katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse.

Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks, vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Räägu Liina abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Õuna Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad.

Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu abil üheks päevaks tohutu väe ja võimu. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata, peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja keerab viimaks magama.

Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus.

Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks."

Ka elutark rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda. Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida."

Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järele, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses".

Talurahvas on Kivirähki kujutuses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab.

"Rehepapi" tegelaste hulgas on ka omamoodi aatelisi tegelasi, kuid needki on karikatuursed nagu mõisa toapoiss Ints: "Mina olen kõigest hoolimata eestlaste kuninga Lembitu järeltulija ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle!"

Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust – vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni...

Tähtsamad tegelased

• rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep
• kubjas Hans ja tema lumememmest kratt
• mõisapreili, Hansu armastatu, kelle nägugi Hans ei mäletanud
• Räägu Rein (lesk) ja tema tütar Liina
• Koera Kaarel ja tema sulane Jaan
• Õuna Endel
• Muna Ott
• Aida Oskar (naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg)
• vanapaar Imbi ja Ärni
• toapoiss Ints
• sakste toatüdruk Luise
• nõid Minna (elas koos paljude kassidega)
• kilter Lembit (elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei, vallasant)
• Vanapagan
• Katk
• mõisnik
• kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie
• sakslasest advokaat

Adaptsioonid

Teadaolevalt esimene "Rehepapi" lavaversioon katkendite näol valmis Lõuna-Eestis Riidaja Rändurteatri esituses. Lõigud romaanist kanti ette hobiteatrite festivalil sügisel 2000.

Esimene täispikk variant kõigi olulisemate tegelaste ning sündmustikuga esietendus Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli raadiorežii III lennu üliõpilaste kursuse lõputööna (dramatiseering Marko Lillemägi, Liis Lusmägi ja Birgit Itse; lavastus Tiina Rebane, Aare Toikka ja Marko Lillemägi). Esietendus oli juunis, 2001. aasta Tallinna vanalinna päevade raames. Tegemist oli kahevaatuselise draamalavastusega. Kunstnik oli Mihkel Ehala.

7. juulil 2001 esietendus Võru Teatriateljee lavastus "Rehepapp" (dramatiseering ja lavastus Taago Tubin) Mõniste vallas Vastse-Roosas Metsavenna Talu saeveskis. Taago Tubina dramatiseeringu järgi valmis 2006. aastal ka EMTA Lavakunstikooli 22. lennu diplomilavastus, lavastaja Priit Pedajas.

Kutselise teatri lavale jõudis "Rehepapp" Eesti Draamateatris (esietendus 10. oktoobril 2001). Dramatiseerija oli Andrus Kivirähk, lavastas Hendrik Toompere juunior, kunstnik Ervin Õunapuu, kostüümikunstnik Ene-Liis Semper. Osades olid Aarne Üksküla (rehepapina), teistes rollides Raimo Pass, Tõnu Kark, Elina Reinold, Dan Põldroos, Kaido Veermäe, Sulev Teppart, Maria Klenskaja, Ivo Uukkivi, Merle Palmiste, Ester Pajusoo, Aleksander Eelmaa, Viire Valdma, Lauri Nebel, Garmen Tabor ja Lydia Toompere.

"Rehepapi" ainetel on valminud samanimeline ooper, mille muusika kirjutas Tauno Aints ja libreto Urmas Lennuk. Ooperi tõi Vanemuises lavale Marko Matvere, kes laulis ka ise nimiosa; algselt kavandas Aints nimiosa Tõnis Mäele. Krati rolli mängis Vanemuise lavastuses Janek Savolainen, Õuna Endlit Lauri Saatpalu. Kunstnik oli Iir Hermeliin, koreograaf Marika Aidla. Esietendus toimus Vanemuise väikeses majas 18. oktoobril 2013.

"Rehepapist" on valminud ka film pealkirjaga "November", režissöör Rainer Sarnet, esilinastus 3. veebruaril 2017.

Välislingid

• "Rehepapp" e-raamatuna