Rebassidrik
| Rebassidrik | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||
| Passerella iliaca (Merrem, 1786) |
||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||
|
Zonotrichia iliaca |
Rebassidrik (Passerella iliaca) on tsiitsitajalaste sugukonda kuuluv Põhja-Ameerika lind.
Eestis vaadeldi rebassidrikut esmakordselt 2012. aasta 2. detsembril Haapsalus. [1]
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Saksa loodusteadlane Blasius Merrem kirjeldas 1786. aastal Kanadas taksoni Fringilla iliaca. Rebassidrikut käsitletakse mõnikord perekonnas Zonotrichia.[2] Eristatakse rida alamliike [3][4], mida vahel rühmitatakse mitmeks liigiks [2][4].
Välimus [muuda]
Pikkus 18 cm. Olenevalt levikupiirkonnast on sulestiku üldine värvus roostepruun, tumepruun või hall.
Levik ja bioloogia [muuda]
Rebassidrik on levinud Kanadas ja USAs. Ta on tavaline asukas okasmetsavööndi ja mandri lääneosa mäestike vooluveekogude kaldavõsas. Osa linde talvitab Californias tšaparralis.[5].
Rebassidrik ehitab pesa varjulisse kohta maapinnale või madalale selle kohale puule või põõsale. Pesa on kausjas, paksuseinaline, koosneb rohust, samblast ja lehtedest. Kurnas on tavaliselt neli või viis muna.[6]
Toiduks on peamiselt putukad ja muud selgrootud, mida otsib maapinda jalgadega kraapides. Sööb ka seemneid ja marju.
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Inga-Gretel Linkgreim "Eestis nähti Euroopas üliharuldast rebassidrikut" ERR, 4. detsember 2012.
- Ulvar Käärt "Üliharuldane rebassidrik meelitab Eestisse huvilisi" EPL, 4. detsember 2012.
- Risto Mets Linnuharulduse leid meelitab suleliste uurijaid kogu Euroopast" Postimees, 3. detsember 2012.
- "Haapsalus peatunud haruldane rebassidrik rändas Utö saarele" Postimees, 20.12.2012
