Reaalne
|
See artikkel räägib Jacques Lacani psühhoanalüüsi mõistest; laiema tähenduse kohta vaata artiklit reaalsus. |
Reaalne (prantsuse keeles le réel) on Jacques Lacani psühhoanalüüsis inimese psüühika struktuuri moment.
Eesti keeles kirjutatakse "Reaalne" tihti suure algustähega, et rõhutada määravat artiklit sõna ees, mis esineb prantsuse keeles.
Lacani reaalne pigem vastandub meie tava- ja teaduslikule arusaamale reaalsusest, sest reaalne märgib tal inimpsüühikale saavutamatut totaalsust, tasakaalu, mida pole kunagi võimalik lõplikult saavutada. Reaalne on just nimelt see, mis on kättesaamatu, haaramatu, väljendamatu ja seega tungide allikaks, reaalse puudujääk sümboolses korras on samas kultuurilise loovuse allikaks. Reaalsega seostub täielik nauding, mis on Lacani järgi saavutamatu, kuna eeldab subjekti lahustumist, tungidest vabanemist, st sisuliselt surma.
Lacan kirjeldab reaalset läbi Immanuel Kanti väljendi "Ein leerer Gegenstand ohne Begriff" tõlgenduse ka saksa keele sõnaga "leer" ('tühi, tähenduseta'), mis sõnana ümberpööratult teeb välja "reaalse" prantsuse keeles (réel).
Kogemus reaalsest kuulub psüühika sellesse faasi, mis on omane emaüsas viibivale lapsele, kes pole ümbritsevast maailmast kuidagi eristatud ning kellel pole mingit iseseisvust ega mina. Isiksuse arengu vaates muutub inimolendi pooleaastaseks saamise ajal reaalse asemel aktiivseks kujuteldav kord, mille järel (umbkaudu pooleteiseaastaselt) tõuseb esikohale sümboolne kord, millega alles inimene saab esiti ja kõige vähemal määral ühiskondlikuks, st isikuks.
Seejuures ei kao reaalne läbitud faasina kuskile, vaid jääb inimese psüühikat kujundama kogu eluks.