Rarotonga keel

Allikas: Vikipeedia
rarotonga keel
Kõneldakse Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Uus-Meremaa, Ameerika Ühendriigid
Kokku kõnelejaid ~39 090 [1]
Keelesugulus austroneesia keeled
 Kesk-Ida-Austroneesia keeled
  polüneesia keeled
   rarotonga keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Cooki saared
Keelekoodid
ISO 639-1 rar[1] - Rarotonga keel
ISO 639-2 pnh[2] - Tongareva (Penrhyni) dialekt
ISO 639-3 rkh[3] - Rakahanga-Manihiki dialekt

Rarotonga ehk Cooki maoori keel on austroneesia keelkonda kuuluv polüneesia keel. Tegemist on Cooki saarte ametliku keelega, teiseks ametlikuks keeleks on inglise keel.[4] Lisaks räägitakse veel pukapuka ja rakahanga-manihiki keelt.[4]. Cooki maoori keeles võib eristada viit dialekti: Tongareva, Rakahanga-Manihiki, Ngaputoru, Aitutaki ja Mangaia. Rarotonga keel ning selle murded on lähedas suguluses tahiti ja Uus-Meremaa maoori keelega, pukapuka keel aga samoa keelega.[5]
Rarotonga keele kõnelejaid on hetkel kokku 39 090, neist 13 100 Cooki saartel: 2035 Aitutaki, 481 Atiu, 573 Mangaia, 307 Mauke ning 189 Mitiaro saarel (2011. aasta loendus).[1] Kõnelejate arv on kiiresti vähenemas.[1] Rarotonga keel sarnaneb tuamotu, havai, mangareva ja markii keelega.[1]

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

A a (‘a, ā, ‘ā) E e (’e, ē, ’ē) Ŋ ŋ I i (’i, ī, ’ī ) K k M m N n O o (‘o, ō, ’ō) P p R r T t U u (‘u, ū, ‘ū) V v

Rarotonga keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u. Nende viie vokaali pikka hääldust kirjutatakse ülakriipsu ehk makroniga: ā, ē, ī, ō, ū. Peamisi konsonanthäälikuid on 9: ŋ(ng), m, n, p, t, k, ɾ, v, ʔ. (Lisaks f, mis on kasutusel vaid Manihiki saarel, s, mis on kasutusel Penrhyni atollil ja h, mis on kasutusel mõlemas eelmainitud paigas.)[5] (Vrd: eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali ja 17 konsonanti.)
Tuleb meeles pidada, et helilist velaarset nasaali ŋ(ng) hääldatakse keeleselja ja pehme suulae vahel.[6]
Kuigi rarotonga keeles on kasutusel makron (pikenduskriips tähe peal) ja kõrisulghäälik (ʔ/‘), ei kasuta keele kõnelejad neid diakriitilisi märke mitteformaalses kirjas. [5]

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moodustusviis Moodustuskoht

Huuled Hambasombud Pehme suulagi Kõriõõs
Nasaalid m n ŋ
Klusiilid p t k ʔ
Tremulandid ɾ
Frikatiivid f1 v s2 h3
  1. Ainult Manihikis.
  2. Ainult Penrhynis.
  3. Ainult Manihikis ja Penrhynis.

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged vokaalid i u
Keskkõrged vokaalid e o
Madalad vokaalid a

Numbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 ta‘i
2 rua
3 toru
4 ‘ā
5 rima
6 ono
7 ‘itu
8 varu
9 iva
10 ta‘i nga‘uru

[7]

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles on kasutusel sõnajärjetüüp VSO (verb – subjekt – objekt).[5]

Grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Substantiivide grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geenus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles on enamasti sugu vaid elusolenditel (on siiski erandeid mõndade taimede osas, nt kastanipuu). Osade nimisõnade puhul pole soo märkimine vajalik, kuna sõna ise juba viitab soole (nt ake – ema, tamaine – tütar). Sõnad, mis ei viita soole, vajavad tähistajaid tane või vaine, kui on tegemist inimestega, ning ua või toa, kui on tegemist loomadega.[8]
Näiteks:

  • väimees – unonga tane
  • täkk – oroenua toa

Arv (ainsus/mitmus)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmuse tähistamiseks kasutatakse peamiselt sõnu au ja aronga (harvem nga, puke ja etai), mis kirjutatakse substantiivi ette. Teatud juhtudel kasutatakse ka sõna tini (nt mehed – tangata tini), mis asetatakse substantiivi taha. Vahel märgitakse mitmust reduplikatsiooni abil.[8]
Näiteks:

  • rakau nui – suur puu
  • rakau nunui – suured puud.

Määratus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles on definiitsed artiklid te (ingl k the) ja taua (that) ja indefiniitsed artiklid e (a) ja tetai (one).[8]

Kääne ehk kaasus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles on 6 käänet (vrd: eesti keeles 14) ning nende tähistamiseks kasutatakse eessõnu (sõna ise ei muutu).[8]

Näiteks: te akava – kohtunik

Kääne Singular Pluural
Nominatiiv te akava te au akava
Genitiiv (kelle? mille?) no te akava no te au akava
Daativ (kellele? millele?) ki te akava ki te au akava
Akusatiiv (keda? mida?) i te akava i te au akava
Vokatiiv (ingl k o judge!) e te akava e! e te au akava e!
Ablatiiv (ingl k by...) e te akava e te au akava

No, na, to ja ta on kõik genitiivi tähistajad.[8]

Adjektiivide grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamasti kirjutatakse adjektiiv substantiivi järgi, kuid on ka erandeid, nt numbrid (üks mees – tangata okotai).[9]

Võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrdlusastmeid moodustatakse partiklite lisamise abil. Nt: lühike, lühem, kõige lühem – poto, a poto o, poto rava.[8]

Verbide grammatilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • minevik
  • olevik
  • tulevik

Isik[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1. (inklusiivne ja eksklusiivne)
  • 2.
  • 3.

Kõneviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

(Vrd: eesti keeles viis kõneviisi: indikatiiv, imperatiiv, konditsionaal, kvotatiiv ja jussiiv.)

Tegumood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aspekt[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • perfektiivne/imperfektiivne
  • progressiivne (jätkuv tegevus)
  • habituaalne (harjumust või viisi väljendav)
  • inhoatiivne (algust väljendav)

Kõneliik[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • jaatav/eitav

[5]

Pronoomenid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles on kuut liiki asesõnu: isikulised, relatiivsed, adjektiivsed, interrogatiivsed, demonstratiivsed ja indefiniitsed. [10]

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isik Singular Duaal Pluural
1. (inklusiivne) au tāua tātou1
1. (eksklusiivne) māua mātou2
2. koe kōrua kōtou
3. aia rāua rātou
  1. teie (2 ja enam) ja mina
  2. nemad ja mina

[5]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kua ‘anga‘ia tē reira ‘are ‘ei ngā‘i ‘akapū‘anga nō te tangata i te tuātau ‘uri‘ia.
See maja oli ehitatud nii, et inimestel oleks kuhugi orkaanihooajal varjuda. [11]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles kasutatakse ladina kirjaviisi. [1]

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reduplikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üheks huvitavaks morfoloogiliseks protsessiks rarotonga keeles on reduplikatsioon. Selle abil saab tähistada verbide intensiivsemat või korduvat olemust. Nt aere – aaere (jalutama – ringi jalutama), akara – akara-kara (vaatama – mitu korda vaatama), iro – iroiro (keerutama – keerlema), tanu – tatanu/tanutanu (istutama – kultiveerima) jne. [12]

Piibli tõlge[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rarotonga keeles avaldati piibel (Te Bibilia Tapu Ra: Koia te Koreromotu Taito e te Koreromotu Ou) 1888. aastal.[1][13]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Ethnologue. Rarotongan. Kasutatud 17. novembril 2013.
  2. Ethnologue. Penrhyn. Kasutatud 19. novembril 2013.
  3. Ethnologue. Rakahanga-Manihiki. Kasutatud 19. novembril 2013.
  4. 4,0 4,1 Wikipedia. Cook Islands. Kasutatud 17. novembril 2013.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Wikipedia. Cook Islands Māori. Kasutatud 17. novembril 2013.
  6. Free Online Dictionary of Rarotongan & Cook Islands Māori. Kasutatud 17. novembril 2013.
  7. Crown, ed. I-E-KO-KO! An Introduction to Cook Islands Maori, Learning Media Limited, Wellington, 2008. Lk 73.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk. 3, 7-11.. Kasutatud 17. novembril 2013.
  9. Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk. 13.. Kasutatud 17. novembril 2013.
  10. Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk. 14.. Kasutatud 17. novembril 2013.
  11. Mangaian Dictionary. Dictionary of Cook Islands Languages. Kasutatud 17. novembril 2013.
  12. Aaron Buzacott. Te akataka reo Rarotonga ehk Rarotongan and English grammar. Mission Press, 1854. Lk. 34-36.. Kasutatud 17. novembril 2013.
  13. National Library of Australia. Catalogue.. Kasutatud 17. novembril 2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]